Puuetega laste arv on Eestis ajaga kahekordistunud
Täiendatud kell 11.30.

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Puudega laste taastusravisse suunatakse Saaremaal 20 000 eurot.

FOTO: Sebastian Kahert / Caro / Scanpix

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuring näitab, et kaheksa aastaga on puuetega laste arv Eestis kahekordistunud.

Möödunud aasta 1. jaanuari seisuga oli puudega laste arv Eestis 12 896. Kaheksa aastat tagasi 2009. aasta esimesel päeval oli see arv ligi kaks korda väiksem – 7368.

Samas on hariduslike erivajadustega laste arv kasvanud vaid ühe protsendipunkti, rääkis uuringu tulemusi tutvustades Epp Kallaste, Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar juhataja.

Kallaste sõnul on vanemad agaramad taotlema lapsele puuet, kuid miks nad seda teevad, pole teada.

Puudega laste arv.

FOTO: sotsiaalministeerium

Kasvanud on keskmise ja raske puudega laste arv, vähenenud sügava puudega laste arv. Kõige suurem on olnud kasv keele- ja kõnepuudega, vaimupuudega ning liitpuudega laste arvudes, veidi vähem on kasvanud psüühikahäire ja muu puudega laste arv.

Pooled puudega lapsed vajavad vähemalt ühte abivahendit. Kõige rohkem on puudega lapsi vanuses 7–15 aastat, puudega lapsi on kõige rohkem Kirde-Eestis (10 protsenti), kõige vähem Põhja-Eestis (3 protsenti).

Puudega lastega peresid ühendavate organisatsioonide esindajate sõnul on puudega laste arvu kasvul mitmeid põhjusi. Ühelt poolt on kasvanud puude määramise aluseks olevate haiguste diagnoosimine, samuti võib ravi efektiivsuse kasvu tõttu olla vähenenud puudega laste surmade arv.

Teiselt poolt on laienenud võimalused puudega lastele vajalike teenuste ja rahaliste toetuste saamiseks ning samal ajal kasvanud lapsevanemate teadlikkus sellest, et puue annab mõnedele teenustele tasuta ligipääsu, ja seetõttu võidakse lapsele puuet ka sagedamini taotleda.

2017. aastal oli toetus keskmise puude astme korral 69,04 eurot kuus, raske ja sügava puude korral 80,55 eurot kuus.

Iga teise sügava puudega lapse pere lisakulutused seoses puudega olid 119–339 eurot, aga need võivad ulatuda ka kuni 600 euroni. Lapse raske puude korral kulutavad pooled pered puudega lapse erivajadustele 60–219 eurot ja keskmise puude korral 48–159 eurot kuus.

Puudega laste perede hinnangul on nende majanduslik toimetulek halvem kui tavalistel lastega peredel. Kõikidest puudega lastega leibkondadest tajub vaid 19–26 protsenti, et tuleb toime hõlpsalt. Kõikide lastega perede hulgas oli selliseid peresid märksa enam: 40–51 protsenti.

Puudega lastega perede seas on rohkem neid, kellel on vähemalt ühel korral viimase aasta jooksul olnud raskusi kommunaalkulude maksmisel. Kui Eesti kõikide lastega leibkondade seas, kellel oli kommunaalkulusid, oli raskusi nende maksmisel 8–13 protsendil, siis puudega lastega perede seas oli kommunaalkulude tasumisel raskusi 28–34 protsendil.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel viis Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar ja Turu-uuringute AS läbi «Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu».

Uuring kaardistas puudega lastega perede majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku, puudega lastele suunatud teenuste vajadused ja nende kasutuse. Tegemist on 2009. aastal läbiviidud sarnase uuringu kordusega, kuid seda kohandatud ja kaasajastatud kujul. Uuring annab olulist teavet puudega laste perede olukorra ja vajaduste kohta ning võimaldab tulemustest lähtuvalt kujundada sihtrühmale vajalikke teenuseid ja toetusi.

Tagasi üles