/nginx/o/2011/09/20/760192t1h7261.jpg)
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) andmetel on Eesti metsades vähemalt 200 hunti, mis on keskkonnaagentuuri ulukiseirajate pakutud arvust kaks korda rohkem.
Jahimeeste ja ekspertide hinnang huntide arvukusele erineb kaks korda (5)
9. märts 2018, 18:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja lõppenud jahihooaja järel on ulukiseirajate arvates meil pisut üle saja hundi, jahimeeste hinnangul on neid aga kaks korda rohkem, ütles EJS-i tegevjuhi asetäitja ja riikliku suurkiskjate töörühma liige Andres Lillemäe BNS-ile.
Keskkonnaagentuuri ulukiseire spetsialist Peep Männil ütles aga BNS-ile, et agentuur hindab huntide arvukust peamiselt jahimeeste kogutava teabe põhjal ja erinevused võivad tekkida eelkõige sellesama teabe tõlgendamisel. Ta lisas, et keskkonnaagentuur ei ole andnud hinnanguid hundi kevadiste arvukuste kohta, räägitud on vaid suurusjärkudest, mistõttu ei ole numbrite vastandamine siin kohane.
Andres Lillemäe sõnul tundus juba jahihooaja alguses jahimeestele, et huntide arvukus on ulukiseire poolt alla hinnatud. «Selleks, et seda väidet kontrollida, viisime jaanuaris ja veebruaris läbi üle-eestilise arvukuse hindamise. Tulemused saime kätte märtsi alguseks ja tänaseks on need põhjalikult analüüsitud ja korrigeeritud. Hindamisel saime pisut üle 200 hundi, mis ületab ulukiseirajate hinnangut kaks korda.»
Jahimeeste hinnangul võisid arvukuse hindamise vead tulla sellest, et seda tehti enne lumekatte saabumist, mil ongi raske ulukeid täpselt lugeda. Nüüd, kus kogu riiki katab lumekate, on jälgede järgi huntide arvu kergem kindlaks teha.
Peep Männili sõnul tehakse täpsemad hinnangud ja juurdekasvuprognoos eeloleval kevadel, kui on kokku kogutud ja analüüsitud kõik jahimeeste kogutud hundi vaatlus- ja küttimisandmed. «Kui meile näidataks EJS poolt kogutud infot ja selle analüüsi metoodikat, oleks võimalik nende tulemuste usaldusväärsust hinnata,» lisas ta.
Läänemaa hundijahi koordinaatori ja jahindusnõukogu liikme Hugo Peterson sõnul on Läänemaal huntide arvukus olnud tunduvalt suurem ulukiseire poolt pakutust ja ta juhtis sellele tähelepanu juba lumikatte tekkimisel. «Ulukiseirele hundiarvukuse deklareerimisel lähtusin konkreetsetest jälgedest kindlates piirkondades,» sõnas Peterson. «Suure asustustiheduse tõenduseks on fakt, et Läänemaal kütiti umbes 100 000 hektarilt 20 hunti.»
Petersoni sõnul on «kurb tõdeda, et ulukiseire ei usalda täna üldse jahimehi ja meie kogemust». «See ei tohiks nii olla ja tulemuseks ongi tänased probleemid,» ütles ta.
Peep Männil ütles, et möödunud sügisel ei olnud huntide arvukuse kohta Läänemaal piisavalt teavet ka jahimeestel, samuti ei olnud Läänemaal eelmisel aastal ühtegi huntide rünnakut kariloomadele. «Jahihooaja käigus see teave tekkis ning selle tulemusel antigi piirkonda kokku 20 luba huntide küttimiseks, mida on rohkem, kui üheski teises Eesti piirkonnas,» sõnas ta.
Männil on varem BNS-ile öelnud, et agentuur hindab huntide arvukust peamiselt jahimeeste info põhjal ja erinevused võivad tekkida info tõlgendamisel.
«Seoses metssigade arvukuse olulise kahanemisega on huntide liikumised toiduotsingutel muutunud aktiivsemaks, mistõttu nähakse isegi sama arvukuse juures praegu hunte ja eriti nende jälgi märksa rohkem, kui varem,» rääkis Männil. «Liikumisintensiivsust suurendab ka laialdane kärntõve levik, kuna puuduliku karvastikuga isendid vajavad kehatemperatuuri hoidmiseks enam toitu. Huntidel on praegu jooksuaeg, mis samuti nende liikumisintensiivsust suurendab, sellega seoses hakkab pihta ka karjade lagunemine.»
Eksperdi sõnul liigub ühel territooriumil elav hundikari sageli ringi ajas muutuva suurusega osagrupeeringutena, mida jahimeeste poolt peetakse sageli nende koosseisu tõttu erinevateks karjadeks ning arvukust hinnates liidetakse need kokku.
Männil lisas, et head lumeolud, mille tulemusel saab jälgi lugeda, saabusid alles hiljuti. Varem ei olnud ka jahimeestel piisavalt head ülevaadet ning tuleb arvestada ka sellega, et vastav info jõuab keskkonnaagentuuri teatava hilinemisega.
«Võib siiski öelda, et erinevused arvukuse osas puudutavad vaid üksikuid piirkondi Eestis ning seda ei tohiks kindlasti üldistada. Samas on ka mitmeid piirkondi, kus hundi arvukus on jahimeeste hinnangul võrreldes varasemaga väga madal,» toonitas Männil.