Sotsioloog Andrus Saare hinnangul annaks halli passi omavatele elanikele uue stiimuli Eesti kodanikuks pürgida see, kui muuta vastavad eksamid sisulisemaks.
Sotsioloog: uusi kodanikke aitaks tuua eksamireform
28. oktoober 2008, 16:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saar on enda sõnul saanud tagasisidet, et eesti keele tasemeeksam annab küll põhjaliku ülevaate grammatikast, kuid ei julgusta inimesi argiolukordades rääkima. Teiseks, teine kohustuslik test ehk kodakondsuseksam on tema sõnul liiga juriidiline ega anna võimalust mõista eesti kultuuri.
«Ma ei taha, et eksam oleks kergem. Tahan, et see oleks eesmärgipärane,» ütles ta Postimees.ee'ga vesteldes.
Eksam vene keeles?
Samuti võiks sotsioloogi sõnul arutada, kas kodakondsuseksamit peab ikka eesti keeles tegema - on see ju eelkõige teadmiste kontroll, mitte teine keeleeksam.
Saare väitel näitavad uuringud, et osa inimesi, kes on praegusel moel koostatud eksamid ära teinud, suhtuvad Eestisse negatiivsemalt kui halli passi omanikud. «Mida rohkem me saame Eesti Vabariigi kodanikke, seda rohkem kasvatame Eesti suhtes negatiivset meelestatust.»
Eksamite reformimine võiks anda Saare sõnul mittekodanikele uue ajendi kodakondsuse taotlemiseks. «Kodanikuks saamine peaks olema mõnus stiimul.»
Sotsioloogi väitel aitaks taoline lähenemine esmajoones nende halli passi omanike puhul, kes on kodakondsuse suhtes positiivselt meelestatud.
Mõelgem ka Vene kodanikele
Kuid tema sõnul tuleks tegeleda ka siin elavate Vene kodanikega ja nende halli passi omanikega, kes plaanivad pigem Vene kodakondsust valida või ei ole muul põhjusel Eesti kodakondsusest huvitatud.
Nende puhul on Saare hinnangul oluline, et üldine elulaad oleks nende suhtes tolerantne - nad ei tohi võõrduda Eesti riigist.
Nende suunas pole sotsioloogi väitel vaja ajada väga spetsiifilist poliitikat, pigem peaks nad tundma üldist hoolivust - näiteks et on olemas postkontor ja kohad, kus muid asju ajada.
Venekeelne TV kui eeltingimus
Saar pidas siinjuures oluliseks kohaliku venekeelse televisiooni arendamist.
Tema sõnul tuleks lahendada taolisi küsimusi järgnevast loogikast: «Tuleb küsida, kas meil on vaja informeeritud muulasi. Loogiline vastus on, et on vaja. Mida me teeme?»
Kui informeeritus on olemas, tasuks järgnevalt Saare sõnul mõelda, kuidas suurendada venekeelse elanikkonna lojaalsust.
Saar kutsus üles tegelema lõimumisprobleemidega pigem varem kui hiljem. Tema sõnul on õige aeg juba mööda lastud ning nüüd on lisaks vaja ületada trots, mis mittekodanikel on integratsiooni suhtes tekkinud.
«Loomulikult on võimalik poliitikat ajada edasi sellisel kombel, nagu seni aetud on. Aga ajaga olukord kergemaks ei lähe, pigem raskemaks.»