Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/27/7437007t1h948b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/09/7672161t1he7a7.jpg)
- Olümpiaülekannete ajal oli Kanal 2 üldjuhul Eesti vaadatuim kommertskanal.
- Enim silmapaare, 130 000 tõi telerite ette kiiruisutaja Saskia Alusalu.
- Rio avatseremooniat vaatas viis korda vähem inimesi kui Pyeongchangi oma.
Eesti Meedia võitis esimest korda ettevõtte ajaloos spordi suursündmuse ülekandeõigused. Äsja Lõuna-Koreas lõppenud Pyeongchangi talimängude vaatajaarvud seljatasid mitmes kategooria ülemöödunud aasta Rio suvemängude vaatajaarvud.
Kanal 2 ja Kanal 12 ekraanil väldanud Pyeongchangi taliolümpiamängud ja «Olümpiastuudio» ülevaatesaated naelutasid telerite ette ligi 800 000 inimest. Neist igaüks vaatas olümpiaülekandeid keskmiselt 9 tundi ja 30 minutit. Kokku oli 8. veebruarist 6. märtsini eetris 421 tundi spordisündmusi.
Arvestades ajavahet olümpiamängude sihtriigiga võib äsja lõppenud talimänge võrrelda 2016. aasta suveolümpiaga. Ajavahe Pyeongchangiga oli seitse tundi, Rio de Janeiroga viis tundi.
Pyeongchangi ava- ja lõputseremoonia vaadatavus ületas 2016. aasta Rio de Janeiro suvemängude tseremooniate vaadatavust. Otsepildis vaatas selleaastast avatseremooniat tipphetkel 114 000 inimest, Rio suveolümpia avatseremooniat 24 000 inimest, mida on pea viis korda vähem.
Eesti Meedia peaprodutsent Marko Kaljuveer ütles, et arvestades ajavahet Lõuna-Koreaga on ta reitingutega rahul. Staažikat olümpiareporterit üllatas, et tänavused taliolümpiamängud tegid ära 2016. aasta Rio olümpiale. «Suveolümpia on alati võimsam, seal on ülekannete maht suurem kui talimängudel,» põhjendas ta.
Ka teised vaadatumad ülekanded ületasid vaatajate arvult Rio mänge.
Enim silmapaare vaatas kiiruisutamise ülekannet, kus Saskia Alusalu saavutas neljanda koha. Ülekannet jälgis üle 10 protsendi auditooriumist 130 000 inimese.
Rio olümpiamängude populaarseimaks osutus 94 000 vaatajaga kergejõustiku ülekanne TV3s, kus eestlastest võistlesid kettaheitjad Gerd Kanter ja Martin Kupper.
Olümpiaülekannete ajal oli Kanal 2 koos järelvaatamisega üldjuhul Eesti vaadatuim kommertstelekanal. Kanal 2 vaatajaskond oli veebruaris TV3 omast 21 protsendi võrra suurem. Kanal 2 vaatamisaja osakaal oli 11,7 protsenti ja TV3 oma 9,7 protsenti.
Pyeongchangi olümpiamängude ajal veebruaris kasvas Kanal 2 päevane vaadatavuse osakaal jaanuariga võrreldes 59 protsenti ja kokkuvõttes 16 protsenti. Kanal 12 vaadatavuse osakaal tõusis vastavalt 47 ja 44 protsenti.
«Olümpiastuudio» jõudis iga õhtu rohkem kui 100 000 inimeseni.
Veebi vahendusel vaatas olümpiaülekandeid koos järelvaatamistega ligi 150 000 inimest. Kokku vaadati kasutaja kohta ülekandeid keskmiselt 1 tund ja 2 minutit. Olümpiateemalisi artikleid loeti perioodil 1. veebruar kuni 6. märts 5 544 630 korda kokku 632 041 seadmest.
Üha populaarsemaks on muutumas ka teleülekannete vaatamine mobiilsete seadmete vahendusel. Kokku jälgis spordisündmust mobiilidest 43 000 ja tahvelarvutitest 8000 silmapaari.
«Tele, veeb, kokkuvõttev saade «Olümpiastuudio», järelvaadatavus – mitmel platvormil mängude kajastamine tõigi lõpuks kõva tulemuse,» sõnas Kaljuveer. Pyeongchangi olümpiamängud näitasid tema sõnul, et inimesed on telerite ees tagasi.
Kaljuveer on kajastanud kümmet olümpiat ja tegi seda tänavu esimest korda Eesti Meedia lipu all. Taliolümpia lugejate, raadiokuulajate ja televaatajateni toomise kallal töötas 130 Eesti Meedia inimest. Peaprodutsendi sõnul oli kontserni jaoks küll esimene kord olümpiat kajastada, aga meeskonnas oli mitu inimest, kes on varem ERRis spordisündmust vedanud.
«Minu jaoks oli see olümpia läbi aegade parim,» sõnas Kaljuveer, «seda tegemise ja koostöö mõttes.»
Sellenädalane Arter kirjutas «telesõjast», mis puhkes olümpiaülekannete ajal Eesti Meedia ja Eesti Rahvusringhäälingu vahel. Kaljuveeri hinnangul on meediamajade vaheline konflikt ülevõimendatud. «Meie poolt tüli ei olnud. Kõik, mis puutus rahvusringhäälingusse oli Rahvusvahelise Olümpiakomitee reeglite rikkumine. Meie keskendusime oma tööle,» rääkis ta.
Kaljuveer lisas, et ERR peab peeglisse vaatama ja kohanema sellega, et suured õigused on teises meediamajas. «Samamoodi on varem pidanud TV3 ja Kanal 2 ERRiga arvestama,» lausus ta.
Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann kinnitas, et 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpiamängude ülekandmine Eesti Meedias oli majanduslikult kasulik. Esimest korda rahastati kogu olümpia reklaamiga.
Nuutmann rääkis, et kontseptsioon oli üles ehitatud nii, et vaatajad ei peaks kannatama pikki reklaamipause. Reklaamiandjad said erilahendustega paketid, mis olid jaotatud kuue kuu peale.
«Olümpiamängude rahvusvahelised sponsorid Toyota ja Samsung rahastasid Eesti Meedia kanalite sponsorpakette oma peakontori reklaamieelarvetest, mis oli täiendav raha Eesti meediamaastikule,» jätkas ta.
«Julgen selgelt välja öelda: reklaamiandjate panus oli veidi üle 500 000 euro. See kattis kõik Pyeongchangi taliolümpiamängude kulud, sh õigused, ülekandeliinid ja personalikulud,» rääkis Nuutmann.
«Lisaboonusena saime seoses olümpiaga üle aasta pidevat tähelepanu.»
Veelgi olulisem on Nuutmanni sõnul kogemus, mille võrra organisatsioon rikkamaks sai, ning mahukad investeeringud Eesti Meedia telekanalite stuudio- ja ülekandetehnikasse. Positiivsest märkis ta ära veel selle, et kriitilised spordisõbrad jäid kommentaatoritega rahule: «Selles osas kriitika puudub.»
Eesti Meedia juht lisas, et Pyeongchangis viibinud telesaatejuht Roald Johannsoni lood andsid isegi paljudele mittespordihuviliste jaoks olümpiale teise vaatenurga.
«Saadud kogemuste põhjal teame juba täna, et 2020. aasta suveolümpiamängud Tokyos saavad olema majanduslikult kasumlikud ning suudame pakkuda vaatajatele veelgi uuendusi ja positiivseid üllatusi,» vaatas Nuutmann tulevikku.