Rahvusraamatukogu pannakse üle linna särama

Mõned vanad kartoteegikapid on hoidlates veel alles.

FOTO: Eero Vabamägi

  • Osa rahvusraamutkogust võetakse muinsuskaitse alla.
  • Raamatukogu avati küll 1993, kuid jäi lõpuni ehitamata.
  • Igast Eestis ilmunud tiraažist on üks raamat rahvusraamatukogus tallel.
  • Algselt oli terve korrus mõeldud kartoteegikappide jaoks.

Rahvusraamatukogul on tavatu mure: ruumi on liiga palju ja seda hoolimata seadusest, mille järgi tuleb neil igast Eestis ilmunud trükisest panna üks eksemplar hoidlasse tulevastele põlvedele lugemiseks tallele. Nüüd püüab raamatukogu leida endale kosilast, kelle abiga pompoosne ehitis lõpuni valmis ehitada.

«See maja on küll ehitatud raamatukogu jaoks, aga meil ei ole nii palju ruumi vaja. Kõik pinnad, mida me ei vaja, üürime välja, aga me ei ole väga professionaalsed üürileandjad,» selgitas rahvusraamatukogu kommunikatsioonijuht Terje Talv, miks otsib raamatukogu  kaaslast, kellega võiks leivad ühte kappi panna. Nii on kunagisest rahvusraamatukogu direktori kahetoalisest ametikorterist saanud ateljee ja allüürnike seast võib leida ka ilusalongi.

Mõned vanad kartoteegikapid on hoidlates veel alles.

FOTO: Eero Vabamägi

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSEvõi

Maksetingimustega tutvumiseks mine www.zlick.it/kkk

Tagasi üles