Mitmes kihis kirjapanek viib meid Madagaskari saarele

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helmi Sakkovi raamatu «Madagaskar» kaanel on tema akvarell, mida poolenisti katab ümbrispaber. Kujundanud Kalle Müller. 
Go Reisiraamat, Tartu 2018, 238 lk.
Helmi Sakkovi raamatu «Madagaskar» kaanel on tema akvarell, mida poolenisti katab ümbrispaber. Kujundanud Kalle Müller. Go Reisiraamat, Tartu 2018, 238 lk. Foto: Kristjan Teedema

Nõukogude korra ajal oli vähe neid, kellel õnnestus käia väljaspool sotsialistlikke riike turismireisil. Veel vähem aga leidus selliseid, kes said võimaluse töötada kõikjale tungiva valvsa punase pilgu alt eemal. Üks selliseid imetabaseid tartlasi oli mehaanikateadlane Elmar Sakkov, kes oli 1970. aastail ametis Alžiiri ülikoolis ja 1980. aastail Madagaskari ülikoolis ning kes on äsja ilmunud reisiraamatu üks tegelasi.

Esimesel korral elas õpetlane ja pedagoog võõrsil kogu perega ning teisel korral nõnda, et kaasas vaid arhitektist abikaasa Helmi, sest lastel tuli kodumaale jääda. «Nõukogude Liidus ei saanud selliseid asju ise otsustada – need olid kas kästud või keelatud,» kirjutab Helmi Sakkov hiljuti ilmunud raamatus «Madagaskar. Väljaajamine paradiisist» (lk 73).

Nõukogude iseärasused

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles