Huvide konflikti saab kirjeldada tajumise kaudu. Lobitöö peen kunst just selles seisnebki, et kujundada ümber valitsevaid hoiakuid. Kui avalikkus hakkab teatud käitumismustreid vaikides sallima või lülitab need sootuks pimetäppi, on tulemuseks korruptsioonikultuur.
Nii-öelda searahaga ehk seakasvatajatele jagatud toetustega seotu ning senised reaktsioonid, õieti nende puudumine, viitavad üheselt riskile, et Eestis üles ehitatud lääneliku demokraatia väärtustel põhinevad mudelid pööratakse minevikku. Nendele kaugetele ridadele korruptsiooni tajumise ja sõnavabaduse tabeleis, kuhu on jäänud kahetsusväärselt kinni mitmed meie Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu aladelt pärit saatusekaaslased. Riigid, kus maksab telefoniõigus ja suhted «õigete» inimestega.
See, et aktiivsed inimesed sõltumata parteilisest kuuluvusest ja maailmavaatest oma sektori eest seisavad, nagu keskerakondlasest seakasvataja Urmas Laht, on mõistetav. See, kui üks valitsuse liige määrab oma erakonnakaaslase ettevõttele soodsaid toetusi või teine teeb temast mõjuka nõukoja liikme, on hoopis teine asi.
«Kuidas siin huvide konflikt on? Kas see, et keegi kasvatab sigu ja keegi kuulub võib-olla erakonda ja on kellegi tuttav? Siis me võiks neid mummusid üle terve Eesti joonistada.» Keskerakondlasest maaeluminister Tarmo Tamm viitab Eesti väiksusele. Eesti on tõesti väike. Avatus ja aus, kõigile võrdsete reeglitega mäng on meile elutähtis. Väiksus ettekäändena mõjub sama absurdselt, nagu mõjuks joove leevendava tegurina liiklusõnnetuse puhul.
«Eesti riigi juhtimise jaoks on läbipaistvus oluline lisaks ennekõike majandushuve puudutavale seadusandlusele ka meie julgeolekupoliitilise olukorra tõttu, et tõrjuda vaenuliku välisriigi kontrolli all olevaid huvirühmi või ärihuve,» on justiitsminister Urmas Reinsalu selgitanud lobihuvide lähema valgustamise vajadust. Meenutagem, et IRL, mille liige Reinsalu on, jagab Keskerakonnaga valitsusvastutust.
Ohtlikku pööret väärtustes näeme riigi tasandil ka üldisemalt. Riik on ülenormitud ja bürokraatlik. Kuid normide vähendamiseks luuakse uusi norme ja bürokraatia vohamise tõkestamiseks täiendavat bürokraatiat. Haldusreformiga jätkanud valitsus tammub nüüd paigal, märkis tööandjate keskliidu ja mõttekoja Praxis algatus Riigireformi Radar. Selle asemel, et tegeleda sisulise riigireformiga, tegelevad ministeeriumid asendustegevusega, riigireformi mängimisega, kirjutas Postimehes (14.03) õiguskantsler Ülle Madise.
Suured asjad saavad alguse väikestest. Detailides peidab end teadupärast põrguvürst. Kui me neid ei märka ja õigel hetkel hukka ei mõista, leiame end ühel hetkel riigis, kus sigadus on saanud elunormiks.