:format(webp)/nginx/o/2015/02/26/3814043t1h90c8.jpg)
Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise eelnõu, millega antakse osa praegu justiitsministeeriumi täita olevatest ülesannetest õigusvaldkonna avalik-õiguslikele kutseühendustele.
Õigusvaldkonna kutseühendustele pannakse lisaülesandeid
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
14. märts 2018, 23:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu näeb ette vähendada justiitsministeeriumi ülesannete mahtu seoses vabade õiguselukutsetega nagu notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, patendivolinikud ja vandetõlgid, teatas riigikogu pressiesindaja.
Kutsetegevuse korraldamisega seotud ülesanded nagu eksamite korraldamine, ameti- või kutsetegevuse peatamine ja taastamine, asendamine, atesteerimine, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ning kantselei iseloomuga ülesanded antakse üle avalik-õiguslikele kutseühendustele. Eelnõu näeb ette Patendivolinike Koja ja Vandetõlkide Koja asutamise avalik-õigusliku juriidilise isikuna.
Kohtute seaduses muudetakse paindlikumaks kohtunikuameti ühildamine õppetegevusega, võimaldades kohtunikel töötada avalik-õiguslikus ülikoolis õppejõuna. Samuti võimaldatakse kohtunikku üle viia riigiteenistusse ning kohtunikul on võimalus töötada rahvusvahelistes kohtuinstitutsioonides.
Läbirääkimistel võttis sõna Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist ja Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.