Järelvaadatav: Enn Ernitsa artiklikogu valiti aasta keeleteoks
Muudetud kell 13.14

Täna pärjati 2017. aasta keeleteo tiitliga Eesti Maaülikooli kauaaegase õppejõu doktor Enn Ernitsa artiklikogumik «Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni». 

Ehkki hariduselt ja ametilt loomaarstiteadlane ja -õppejõud, on Ernits  viimastel kümnenditel olnud silmapaistvamaid eesti ja soome-ugri keeleajaloo ja keelega seotud kultuuriloo uurijaid. 

Kogumiku eesmärk on koondada kokku ja teha laiale lugejaskonnale kättesaadavaks Ernitsa olulisemad kirjutised keeleteaduslikel teemadel. Neist artiklitest suurel osal on ka laiem kultuuriline taust ja tähendus. Artiklid on algselt ilmunud eesti, võru, vene, saksa, inglise ja esperanto keeles, selle raamatu jaoks on muudes keeltes ilmunud artiklid on autor eesti keelde tõlkinud, kõiki 12 artikleid on vajadusel täiendatud uuemate andmetega.

Rahvaauhinna pälvis Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste loodud klassi-Instagram «Roostikurebased», kus ilusas ja korrektses eesti keeles kajastatakse põnevaid üritusi. Kõik postituste tekstid on kontrollitud eki.ee leheküljel, et õpilastele jääks külge õigekeelsussõnaraamatu kasutus ning eesti keele reeglid. Õpilased peavad postituste õigekeelsuse kontrolli väga tähtsaks. 

Žürii, kuhu kuulusid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, otsustas tõsta esile veel kahte keeletegu: Vikerraadio emakeelepäeva etteütlust ning „Eesti-mari sõnaraamatut“.

Kümme aastat tagasi 277 osalejaga alustanud Vikerraadio e-etteütlus on kasvanud tuntud ja oodatud ettevõtmiseks, kus tuhanded inimesed oma keeleoskuse proovile panevad. Sellest on saanud traditsioon ja emakeelepäeva üks olulisemaid sündmusi. Paljud koolid on e-etteütluse võtnud oma emakeelepäeva tähistamise programmi, samuti kirjutatakse e-etteütlust ühiselt töökollekiivides ja  sõpruskondades. E-etteütluse tekstid on humoorikad ja meeldejäävad ning juhivad tähelepanu levinud veaohtlikele kohtadele, mis just praegu on keelespetsialistidele silma jäänud.

„Eesti-mari sõnaraamat” avab sugulaskeele kõnelejatele tee eesti keele juurde. Veebisõnastik on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele ja sisaldab umbes kümme tuhat märksõna. Sõnaraamat kuulub Eesti Keele Instituudi väikeste sugulaskeelte sõnastike sarja.

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Keeleteoauhinda anti tänavu välja kaheteistkümnendat korda. Auhinnad andis Türi Ühisgümnaasiumis üle haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

2017. aasta keeleteoauhinna kandidaadid  

1. «Meie pere kala-aabits»

Tegijad: TÜ Eesti Mereinstituudi kalanduse teabekeskus (projektijuht Toomas Armulik), töörühma liikmed Menu Meedia OÜ kirjastaja Janari Lage, tekstide autor Kätlin Vainola, illustratsioonid Kertu Sillaste Esitaja: Toomas Armulik

2. Eesti keelekorralduse suurkuju Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamine  

Tegija: Laurentsiuse Selts (seltsi esimees Sulev Valdmaa)  

3. Klassi-Instagrami „Roostikurebased“ loomine 

Tegijad: Karoliina Lorenz, Raneli Müllerson, Kristin Rebane  

4. Õpilaskonkurss «Kirjandusraal»

Tegijad: Heily Soosaar ja Kaja Kasak  

5. Filoloog Ülle Leisi regulaarsed arvamuslood «Tõlkes leitud» Postimehe elektroonilises väljaandes

Tegija: Ülle Leis  

6. Seitsme tundesõnaga T-särgid

Tegijad: Tartu kunstikool ja Kuressaare ametikool (projekti algataja Merit Karise)  

7. «Soome-eesti suursõnaraamatu» veebiversioon

Tegija: Eesti Keele Instituut (projektijuht Indrek Hein)  

8. «Eesti-mari sõnaraamat»

Tegijad: Eesti Keele Instituut (projektijuht Sven-Erik Soosaar), töörühma liikmed Marina Akeldina, Svetlana Akeldina, Tatiana Albahtina, Tatiana Alybina, Jelena Lastochkina, Svetlana Salmiyanova, Valentina Semenova ja Sven-Erik Soosaar  

9. Eurokeele e-kogumik «Tõlkimise tahud» 

Tegijad: Katrin Hallik ja Katre Kasemets 

10. Uuring «Eesti keeleseisund» 

Tegijad: projektijuht Maarika Lukk, töörühma liikmed Maarika Lukk, Kadri Koreinik, Kristjan Kaldur, Virve-Anneli Vihman, Anneli Villenthal, Kats Kivistik, Martin Jaigma, Anastasia Pertšjonok 

11. Vikerraadio emakeelepäeva etteütlus 10

Tegijad: koordinaator Laura Teder, töörühma liikmed Peeter Päll, Maris Jõks, Edward Kess, Martin Ehala, Merilin Aruvee, Maire Raadik, Alo Mihkelson, Riina Rõõmus

12. Eesti Keele Instituudi keelekooli rubriik ajalehes Postimees

Tegijad: Postimees (Neeme Korv) ja Eesti Keele Instituut (Maire Raadik), töörühma liikmed Peeter Päll, Tiina Leemets, Kristiina Ross, Argo Mund, Indrek Hein, Geda Paulsen, Tuuli Rehemaa, Tiina Paet, Tiina Laansalu, Sven-Erik Soosaar, Rene Altrov, Katrin Hallik, Katre Kasemets, Meelis Mihkla, Jüri Viikberg, Liisi Piits, Ene Vainik, Margit Langemets, Sirje Mäearu, Tiia Valdre, Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Heete Sahkai jt 

13. Muu kodukeelega laps huvihariduses

Tegijad: Daisi Lorents, Taivi Künnap, Evelin Nigula, Kaidi Kvatš, Linda Maasikas, Tarmo Pajula 

14. Kristiina Ehini luulekogu «Kohtumised»

Tegija: Kristiina Ehin  

15. Selge keele konverents 2017

Tegijad: Eesti Keele Instituut, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Eesti Keeletoimetajate Liit (projektijuhid Katrin Hallik ja Katre Kasemets), töörühma liikmed Jana Laurend, Kristel Ress, Kalle Toompere, Anu Vahtra-Hellat  

16. Miljon eestikeelset Vikipeedia-artiklit aastaks 2020 

Tegijad: Tartu Ülikooli ja MTÜ Wikimedia Eesti projekt Miljon+ (projektijuht Sirli Zupping), töörühma liikmed Ivo Kruusamägi, Mart Noorma, Aune Past, Piret Normet, Sven-Erik Soosaar, Sulev Iva, Ann Siiman, Riina Reinsalu, Käbi Suvi, Lauri Linask, Kristel Reim, Mark Fišel, Kadri Vare, Paula Põder, Ursula Erik, Sven Aller  

17. «Sörulase aabits»

Tegijad: Tammeougu Mari (Mari Lepik, projektijuht), Vesikonna Katrina (Katrina Tarkin), Jaagutooma Merle (Merle Lepik)

18. Rakvere teatri virukeelne talveetendus ,«Tagassi inglite juure», viru keele avalikkusele tutvustamine

Tegijad: Tiina Mälberg (projektijuht), Suokass, Üllar Saaremäe, Külli Tüli, Krista Aren, Märt Sell, Andrus Albrecht, Rakvere Teatri meeskond 

19. Lavastus «Siuru õhtu 100»

Tegijad: Linnateater (projektijuhid Riina Roose ja Katrin Puur), töörühma liikmed Ester Kuntu, Karl Laumets, Kaspar Velberg, Jürgen Gansen, Tõnn Lamp, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremäel, Laura Kalle, Elle-Mari Talivee, Eesti Kirjanike Liit  

20. Kümme aastat ametnike keelekoolitust

Tegijad: Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Linn, Tartu Ülikool

21. Murdetekstide kogumik «Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise» 

Tegija: Evi Juhkam, Mari-Liis Kalvik ja Jüri Viikberg  

22. Hiiukeelne luulekogu «Ole ise» 

Tegija: Järvi Kokla (tõlkija), kaastegija luuletaja Heli Laaksonen 

23. Enn Ernitsa artiklikogumik «Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni»

Tegija: Enn Ernits, töörühma liikmed Karl Pajusalu, Ellen Niit  

Tagasi üles