Asjaosalistele tähendab iga vraki leidmine töövõitu. Ka siis, kui esialgu loodetud laeva asemel osutub veealune avastus hoopis millekski muuks.
Tellijale
Eesti vetes võib lebada Štšuka (7)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
16. märts 2018, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud aasta lõpus olid veeteede ametis ärevad ajad. Mõõdistuslaev Jakob Prei oli Naissaarest põhja pool, kohe päris Soome piiri ääres üles pildistanud aastakümneid merepõhjas lebanud, kuid seni põhjalikult uurimata vraki. Sonaripiltidelt sai kiiresti selgeks, et tegu on allveelaevaga.
Vraki mõõtmeid vaadates kasvas elevus veel. 57-59 meetrit pikk, 6-7 meetrit lai ja 7 meetrit kõrge – täpselt nagu Kalev! 1942. aastal õnnetul kombel uppunud allveelaeva on otsitud kogu taasiseseisvunud Eesti ajal. Seni tulemuseta.
Paraku järgnes esimesele elevusele kiire pettumus. Kui Eesti staažikaim allveearheoloog Vello Mäss sonaripilte nägi, ütles ta vraki kuju põhjal kohe: see pole Kalev. Sellegipoolest käis Mäss asja möödunud aasta viimastel päeval kohapeal uurimas.