Eesti Koorijuhtide Liidu pöördumine haridusministeeriumile: koorikultuuri ja laulupidude püsimajäämine on ohus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laulupidu.
Laulupidu. Foto: Eero Vabamägi

Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Muusikaõpetajate Liit kirjutasid Haridus- ja Teadusministeeriumile pöördumise pealkirjaga "Koorikultuuri ja laulupidude püsimajäämine on ohus." Selles möönatakse, et koori- ja orkestrijuhtide kogukond vananeb ning koori- ja orkestrijuhtide töö pole piisavalt tasustatud. 

Haridus- ja Teadusministeeriumile kirjutatud pöördumise koostasid ühiselt Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Muusikaõpetajate Liit. 

Kirjas seisab, et laulupidude toimumise olulisim eeldus on aastast aastasse toimuv järjepidev töö koorilauljatega. Seda tööd teevad Eestis ​930​ koori- ja orkestrijuhti. 

2014. aasta üldlaulupeol esines ​33 025​ lauljat ja orkestranti, ​1046​ kollektiivi 2014. aasta üldlaulupeo kahel kontserdil lauluväljakul osales ​119 457​ piletiga pealtvaatajat ERR-i otseülekannet laulupeost vaatas ​166 000​ inimest.

930 inimest loovad iga päev seda, millest sajad tuhanded vaimustuvad.

Pöördumises loetleti üles raskused, millega koori- ja orkestrijuhid silmitsi seisavad.

Koori- ja orkestrijuhtide kogukond vananeb. Laulupeol esinejate juhendajatest on pooltel vanust üle 50 aasta. ​

Sellise trendi jätkudes pole piisavalt koori- ja orkestrijuhte, kes valmistaksid ette 2034. aasta peo. 

See omakorda tähendab riski, et 2034. aastal toimuv pidu ei suuda enam pakkuda seda, mida laulupeolt oodatakse ​– kõrgel tasemel ühislaulmist, mitmekesist repertuaari, kõikide kooriliikide esindatust. 

Eesmärgiks tuleb seada olukord, kus koori- või orkestrijuhi eriala on väärtustatud, sellel on väärikas palk ja piisav järelkasv. Täna oleme silmitsi faktiga, et ​koori- ja orkestrijuhi eriala tööturul ei eksisteeri​. 

Lahendused saavad sündida ​riigi, kohalike omavalitsuste ja vabakonna koostöös​. Täna algatatavad muudatused vajavad positiivse mõjuni jõudmiseks 5-10 aastat, seega​ alustada tuleb kohe. 

Kirjas toodi välja kaks peamist kitsaskohta, millega esmalt tegeleda, et tagada tänaseid laulupidusid kandva koorikultuuri jätkusuutlikkus:

  1. Koori- ja orkestrijuhtide kogukond väheneb  ning puudub piisav järelkasv.
  2. Koori- ja orkestrijuhtide töö ei ole piisavalt tasustatud ning tasu maksmise põhimõtted on ebaühtlased ja segased.

Kiri suunati kultuuriminister Indrek Saarele, haridus- ja teadusminister Mailis Repsile, riigihalduse minister Jaak Aabile ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Aadu Mustale.

Täismahus pöördumist saab lugeda haridus- ja teadusministeeriumi avalikust dokumendiregistrist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles