Eesti Koorijuhtide Liit: koorikultuuri ja laulupidude püsimajäämine on ohus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/07/02/6848731t1hcad5.jpg)
Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Muusikaõpetajate Liit kirjutasid Haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise pealkirjaga «Koorikultuuri ja laulupidude püsimajäämine on ohus». Selles mööndi, et koori- ja orkestrijuhtide kogukond väheneb ning koori- ja orkestrijuhtide töö ei ole piisavalt tasustatud.
Pöördumises seisab, et laulupidude toimumise olulisim eeldus on aastast aastasse toimuv järjepidev töö koorilauljatega. Seda tööd teevad Eestis 930 koori- ja orkestrijuhti.
2014. aasta üldlaulupeol esines 33 025 lauljat ja orkestranti, 1046 kollektiivi 2014. aasta üldlaulupeo kahel kontserdil lauluväljakul osales 119 457 piletiga pealtvaatajat ERR-i otseülekannet laulupeost vaatas 166 000 inimest. Seega 930 inimest loovad iga päev seda, millest sajad tuhanded vaimustuvad.
Kirjas loetleti üles raskused, millega suur osa koori- ja orkestrijuhtidest silmitsi seisab.
Koori- ja orkestrijuhtide kogukond vananeb. Laulupeol esinejate juhendajatest on pooltel vanust üle 50 aasta.
Sellise trendi jätkudes pole piisavalt koori- ja orkestrijuhte, kes valmistaksid ette 2034. aasta peo.
See omakorda tähendab riski, et 2034. aastal toimuv pidu ei suuda enam pakkuda seda, mida laulupeolt oodatakse – kõrgel tasemel ühislaulmist, mitmekesist repertuaari, kõikide kooriliikide esindatust.
Kirja kirjutajate sõnul tuleb eesmärgiks seada olukord, kus koori- või orkestrijuhi eriala on väärtustatud, sellel on väärikas palk ja piisav järelkasv. Pöördumises seisab, et täna koori- ja orkestrijuhi eriala tööturul ei eksisteeri.
Pöördumises sedastatakse, et lahendused saavad sündida riigi, kohalike omavalitsuste ja vabakonna koostöös. Täna algatatavad muudatused vajavad kirja kirjutajate sõnul positiivse mõjuni jõudmiseks 5-10 aastat, seega alustada tuleb kohe.
Kirjas toodi välja kaks peamist kitsaskohta, millega esmalt tegeleda, et tagada tänaseid laulupidusid kandva koorikultuuri jätkusuutlikkus:
- Koori- ja orkestrijuhtide kogukond väheneb ning puudub piisav järelkasv.
- Koori- ja orkestrijuhtide töö ei ole piisavalt tasustatud ning tasu maksmise põhimõtted ebaühtlased ja segased
Kiri suunati kultuuriminister Indrek Saarele, haridus- ja teadusminister Mailis Repsile, riigihalduse minister Jaak Aabile ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Aadu Mustale.
Täismahus kirja saab lugeda haridus- ja teadusministeeriumi avalikust dokumendiregistrist.