Veikko Täär: keskeakriis kõlab vägevamalt, kui see tegelikult on

Greete Palgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike muie huulil ning sihid silme ees. Veikko Tääri sõnul pole keskeakriis muud kui plaanide ümbermõtestamine, ise ta pole seda aga läbi elanud.
Väike muie huulil ning sihid silme ees. Veikko Tääri sõnul pole keskeakriis muud kui plaanide ümbermõtestamine, ise ta pole seda aga läbi elanud. Foto: Kristjan Teedema

Lõunakeskuse Apollo kinos jõuab 24. märtsil tartlaste ette Gerda Kordemetsa lavastus «Mehed», milles kolm sõpra – kolm näitlejat Tiit Sukk, Margus Prangel ja Veikko Täär – toovad eneseiroonia kaitsekihi alt välja hulga isiklikke läbielamisi, keskeakriisi, eneseteostuse vajakajäämisi ja tunnustuse nappuse. Kümmekond päeva enne Tartu esietendust rääkis Veikko Täär Tartu Postimehele, et publiku senine tagasiside on tõestanud, et lavastuses käsitletavad teemad lähevad inimestele väga korda.

Veikko Täär, lavastuses «Mehed» on põhirõhk keskeakriisil. Miks?

Keskeakriis on ilmselt meie endi väljamõeldis. Teatud vanuses, kui üht-teist on juba saavutatud ja kogetud, aga samas tuntakse end elujõulisena, võib tekkida hetk, kus tuleb endalt küsida, milliseid sihte nüüd siis seada. Seda küsimise aega peetaksegi keskeakriisiks. Kõlab vägevamalt kui see tegelikult on. Mina ise pole seda tunnet tundnud, aga saan aru, kui sellest räägitakse. On küsitav, kas see on ikka kriis, võib-olla lihtsalt sihtide seadmine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles