/nginx/o/2011/05/20/590994t1h632d.jpg)
Vastuseks Postimees.ee üleskutsele kirjutada, mis neid liikluskultuuris häirib, tõi hulk lugejaid välja probleeme, mis neid segab linnaliikluse korralduses – kelle hinnangul on liigselt foore, ringristmikke, parema käe ristmikke või on lamavad politseinikud liiga järsud.
Nii häirib mõningaid lugejaid liigne nn parema käe reegli pealesurumine. «Suure koormusega ristmikke on tipptunnil peaaegu võimatu ületada ilma autot ohtu seadmata,» kritiseerib üks lugeja ja toob näite, et Saksamaal ringi sõites ei kohanud ta ühtki parema käe reegliga ristmikku.
Liiklejatele meeldiks, kui linna peatänavatel oleksid foorid rohelises laines. «See on üks kõige lihtsamini muudetav ja samas kõige tõhusam heitgaaside vähendamise meetod,» arvas üks.
Teise arvates tunduvad foorid mõnel pool töötavat täiesti suvaliselt. «Keskkonnasäästust pole sedasi juttugi.» «Kui sõita näiteks Järvelt Laagrisse, siis tuleb 50 km/h kiirusega ikkagi mitu korda seisma jääda. Sama kehtib ka mujal,» toob ka kolmas näite.
Vihaseks teeb ka punane foorituli, mille taga peab kaua ootama, isegi kui olla ainus liikleja ning keegi ristmikku ei ületa.
«Uus trend foorisüsteemis on nn kõrvalteelt tuleva auto tähtsus. Automaatne andur paneb kõrvalteelt tulevat autot märgates peateel liikluse seisma. Siin tuleks asi lahendada selliselt, et peateel lastakse rohelises laines liikuv kolonn läbi. Miks ei või kõrvalteelt tulija 30 sekundit kuni 1 minuti oodata?» arutleb lugeja. Tema hinnangul on mitmed halvad näited Pärnu maanteel Laagrisse viimasel ajal paigaldatud uued foorid. «Sama asja võib täheldada ka jalakäijate fooride juures.»
««Targad» ristmikud, mis autode puudumisel tuld muudavad, vajavad veel edasi arendamist. Eesti ristmikel muutuvad [foori]tuled väga kiirelt punaseks, vahel ka täiesti ebaloogiliselt, ja lisaks ootab foori kõrval ohvreid hea politseionu. Seesuguste ristmikud on igati hea nähtus, aga siis võiks tööd korralikult teha,» kirjeldas üks arvaja.
Mõne hinnangul on foore Tallinnas üldse liiga palju. «Igale poole Tallinnas on pandud foorid. Ka üsna vähese liiklusega kohtadele.» Teine leiab samuti: «Tallinnas on uutel renoveeritud teedel tohutult fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäiguradasid. Liiklustihedus ei suur, jalakäijaid pole eriti näinud. Samas põlevad foorid ööpäev läbi,» peab liikleja seda raiskamiseks.
Üks lugeja soovitab panna ka autojuhtide tarvis fooritule sekundilugejaid. «Kui ristmikult eemal on näha, et roheliseni on aega 20 sekundit, siis peaks nagu aru saama, et pole kiiret foori alla jõudmisega. Tablood peaks olema kaugelt loetavad,» soovitab arvaja.
Teist lugejat segavad hulgalised sõidukiirust 30ga piiravad märgid. «Häirivad mõttetud 30 märgid, mis on kellegi suva järgi üles pandud, ilma et oleks mingit põhjust.»
«Sellised asjad devalveerivad liikluskultuuri, kuna mõttetutest märkidest keegi kinni ei pea ja kolm minutit [punase tule all] ootama ka ei hakka, kui ristuv tee ikka mõlemas suunas tühi on,» arvas üks.
Ringristmikud ja lamavad politseinikud
Küsimusi tekitavad ka asulasisesed ringteed. «Need on küll vajalikud, kuid arvestada võiks ka liikluskoormusega. Kui on sirge tee ja sinna tuleb juurde olematu liikluskoormusega kõrvaltee, siis kas peab tingimata ehitama ringristmiku?» imestas lugeja.
Teine lugeja kritiseeris väikese raadiusega ringliiklust, tuues näiteks Tartus Ropka pargi. «Selle lahenduse väljamõtlejad tuleks panna ööpäevaks rekka või lõõtsbussiga sõitma mööda Aardla tänavat sealt Ringteeni ja tagasi, et mõistus koju tuleks,» viitab ta suurte masinate probleemile.
Liikluse rahustamiseks ja turvaliseks muutmiseks uutele teedele rajatud ohutussaari peab üks lugeja hoopis pudelikaelteks. «Loodetavasti on viimased talved andnud omavalitsustele aimu, et tee ei pea olema auto laiune ja väikelinna kaherealisel teel ei pea olema igal ülekäigurajal ohutussaart. Unustatud on ka teenindussõidukid nagu prügiautod, päästeautod, kauplusi varustavad kaubaautod jne, kes vaevu kitsaid ringe, pöördeid ja pudelikaelu läbima peavad,» arutles lugeja.
Ka lamavate politseinike kohta tehakse kriitikat. «Need peaks olema ehitatud selliselt, et neist oleks võimalik lubatud kiirusega üle sõita. Sageli tuleb «lamavast» sujuvalt üle sõitmiseks peaaegu seisma jääda, on see siis plastikust või asfaldist tehtud. Asfalteeritud «lamav» võiks olla selline, et ei tekiks «loopimise efekti», kus autol nina kukub maha, samal ajal tagant viskab üles. Ehk terve tavamõõtmetes auto peaks hetkeks tõkise peale mahtuma. Plastikust lamavad peaks olema sujuvamad, mitte löökaugu efekti tekitavad,» mõtiskles lugeja.