Graafikud: ülevaade: liiklusohutuse paranemisest on veel vara rääkida
Täiendatud

Liiklus.

FOTO: ANDRES HAABU/PM/SCANPIX BALTICS

Mullu toimus 1406 kannatanuga liiklusõnnetust, milles sai viga 1725 ja hukkus 48 inimest. Ehkki liiklus hukkus aasta varasemaga võrreldes 23 inimest vähem, ei ole liiklusõnnetuste ning neis viga saanud inimeste arv märgatavalt vähenenud.

Eelmisel aastal toimus ühes kuus kaks kuni kuus hukkunuga liiklusõnnetust. Kui varemalt on olnud vähemalt üks kuu selline, kus hukkunuga õnnetuste arv on olnud erakordselt suur, siis 2017. aastal seda trendi ei olnud. Märkimist väärib ka see, et eelmisel aastal ei toimunud ühtegi õnnetust, kus korraga oleks hukkunud üle kahe inimese.

«Hukkunute arvu vähenemine üksi ei näita süsteemset liiklusohutuse paranemist,» rõhutas maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits. Kuigi liiklusõnnetuste ja neis vigastatute arv ei ole märgatavalt muutunud ning inimeste liikluskäitumine, sõidukipargi vanus ning muud liiklusõnnetuse toimumist või tagajärgi mõjutavad tegurid on paranenud, peab Ernits tõenäoliseks, et järgnevatel aastatel tõuseb hukkunute arv taas varasemale tasemele ehk 70 lähedale. 

Samas usub Ernits siiski varasemasse hukkunute arvu languse püsivasse iseloomu: «Positiivsena võib välja tuua, et kui aastal 2015 langes hukkunute arv 78 hukkunu juurest 70 lähedale, siis juba kolmandat aastat järjest 2015. aastal kardetud tagasilangust toimunud ei ole.»

Ka politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul võib möödunud aastaga suures pildis rahule jääda. «Keegi ei ole õnnelik, et 48 inimese elu katkes ja sajad said vigastada, kuid eelmine aasta oli liikluses siiski meie turvalisim. Nüüd on kõikide ametkondade ja inimeste teha, et me seda arvu enam ei ületaks, vaid iga aasta järjepidevalt kärbime,» lisas ta. 

Maanteeameti täna avaldatud statistika järgi toimus mullu keskmiselt neli liiklusõnnetust päevas ja viga sai viis inimest. Eelmisel aastal oli vaid 18 päeva, mil keegi liikluses viga ei saanud. Samas ei ole viimase viie aasta jooksul inimkannatanuga liiklusõnnetuste ega neis vigastatute arvu osas märgatavat muutust olnud.

Olulist muutust liiklusõnnetuste arvus ei olnud ka maakonniti. Kõige rohkem liiklusõnnetusi toimus Harjumaal (50 protsenti kõikidest liiklusõnnetustest), Tartumaal (10 protsenti), Ida-Virumaal (7 protsenti) ja Pärnumaal (6 protsenti). Kui arvestada elanike arvu maakondades, tõuseb esile Võrumaa, kus 100 000 elaniku kohta toimus 146 õnnetust aastas. Harjumaal oli vastav näitaja 119. Eesti keskmisega võrreldes toimus proportsionaalselt rohkem ühesõidukiõnnetusi Võrumaal.

Joobes juhi osalusel toimus 182 kannatanuga liiklusõnnetust ja neis hukkus 13 inimest. Viimase kolme aasta keskmisega võrreldes on see näitaja püsinud muutumatult. 

Inimkannatanuga liiklusõnnetustest moodustavad suure osa sõidukite omavahelised kokkupõrked (40 protsenti), millele järgnevad ühesõidukiõnnetused (26 protsenti) ja jalakäijaõnnetused (23 protsenti). Muu liiklusõnnetus sisaldab suures osas ühistranspordis kukkumisi (umbes 60 protsenti).

Kuna liiklusohutust analüüsides ei piisa ainult statistilistest andmetest, uurib alates 2017. aastast liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon kõiki Eestis toimunud liiklusõnnetusi, milles keegi hukkus või kus sai vigastada viis või enam inimest. Komisjoni eesmärk on välja selgitada ja üldistada asjaolusid, mis mõjutasid liiklusõnnetuste toimumist ja inimeste vigastada saamist. 2017. aastal uuris liiklusõnnetuste uurimiskomisjon 50 liiklusõnnetust.

«Varasemalt suutsime liiklusõnnetuste andmete pinnalt vastata ainult küsimusele, mis juhtus,» selgitas Ernits ja lisas, et tänu liiklusõnnetuste uurimiskomisjoni tööle saabvastuse ka küsimusele, miks juhtus ja sealt edasi, mida teha, et enam ei juhtuks.

Tänu komisjonile teab maanteeamet, et eelmisel aastal oli vähemalt kolme hukkunu taga sõidukijuhi eelnevalt diagnoositud terviserike ning kolme hukkunuga liiklusõnnetust võib käsitleda suitsiidina.

Tagasi üles