Mitmed Postimees.ee lugejad kirjutasid liikluskultuuri üle arutledes, et tänavatel võiks rohkem näha olla politseinikke ja nad võiksid rohkem osutada tähelepanu ka linnas sõiduridade vahel sõelujate, ummikuga enda ristmikule pressijate ja teiste head tava rikkuvatele autojuhtidele.
«Politseinikke võiks rohkem olla, kes nõelujaid ja ekstreemseid rullnokke kinni püüaks. Meil on tegelikult politseid liiga vähe liikluses ning seepärast uljamatel tekibki karistamatuse tunne ning lasevad aga hullu,» arvas üks.
«Kahjuks politsei järelvalve tänavatel seisneb üksnes kiiruse mõõtmises. Sõiduridade vahel sõeluvad autojuhid aga jätkavad oma ohtlikku sõidumaneeri,» arvas teine.
«Pidev demagoogitsemine (a la valige ohutu kiirus), eelistatakse lihtsaima, trahvimasina rolli täitmist, tahtmata näha tervikut, soovimata parandada liikluskorraldust ja ohtust,» loetles teine.
«Mind häirivad ennekõike miilitsamentaliteediga liikluspolitseinikud, mis on liikluskultuurituse üks osa,» mõtiskles kolmas. «20 aastat on meil juba omariiklust, kuid ärategemine kampaania korras käib ikka, justkui elaksime 1971. või 1981. aastas. Omavahelised suhted võiksid olla palju paremad, kui enne jaanipäeva näiteks ei oleks tunda selget rahategemist preemiafondi tarbeks. Ja kui juba raha tegema minnakse, siis raha ka tehakse. Üksikute sihilike rikkujate tõttu koheldakse normaalseid juhtegi kui potentsiaalseid pätte.»
Peidus politseinikud
Mitut lugejat ajavad närvi «peitust mängivad» politseinikud. «Kui teostad järelvalvet, siis ole nähtav! Auto on kuhugi võssa pargitud ja ise luurab radariga puu taga,» kritiseeris üks.
«Kultuurituse peamine põhjus on, et meie pollarid ei tegele liikluse reguleerimise ja juhtide abistamisega, vaid tulnuka poolt vaeseks tehtud riigi kassa täitmisega. Kasvõi lamades metsateel ja mitmeid järjepanu kohti, et aga saaks rohkem ja korduvalt trahvida,» arvas teine.
Politsei: ohutu sõidukiirus kõige tähtsam
Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänak märkis, et politsei peatähelepanu on liiklusjärelvalves nende rikkumiste ära hoidmisel ja avastamisel, mis otseselt mõjutavad inimese elu ja tervist.
«Kui politsei vaatevälja jääb mõni muu rikkumine või ohtlik käitumine, siis samuti reageeritakse,» kinnitas ta ja kutsus ka liiklejaid endid ohtlikult käituvatest juhtidest politseile teada andma.
«Ohutu sõidukiiruse valikust nii asulas kui ka asulavälisel teel sõltub suures osas liiklusõnnetuse ärahoidmise võimalikkus ja tagajärgede raskus. Just seetõttu teeb politsei järjepidevat tööd kiiruseületamiste avastamisel, kaasnevate ohtude selgitamisel ning toetab automaatse kiirusemõõtmise rakendamist,» põhjendas Tänak.
«Kiiruseületamiste avastamiseks on erinevad metoodikad, millest varjatud liiklusjärelevalve on vaid üks võimalus. Viimane ilmselt tekitab paadunud kiiruseületajates tõesti kõige enam tuska, kuid reeglitest kinni pidajate jaoks ei erine kuidagi tavapärasest politseitööst,» arvas ta.
Vastandina varjatud järelevalvele mõõdab politsei kiirust ka eelnevalt meedias avalikustatud politseioperatsioonide raames, avalikud on ka kiiruskaamerad.
«Liiklusjärelevalvet planeerides võtame rikkumiste ohtlikkuse kõrval aluseks ka näiteks rikkumiste ajad ja kohad. Suviste puhkuste ja pidustuste ajal on enam probleemiks kiiruseületamised, joobes juhtimised, samuti kergliiklus. Talvekuudel helkur, libedusest tingitud ohud jne. Aastaringselt on oluline kasutada turvavarustust. Maanteeametiga ühiselt läbi viidavate kampaaniatega suuname liiklejate tähelepanu just sel perioodil aktuaalsele probleemile, mis ei tähenda, et keskendutaks ainult üht liiki rikkumise avastamisele,» märkis ta.
Tänak leidis, et väga paljud lugejate kirjeldatud liikluskultuuri nähtused on seotud üksteisega arvestamisega üldiselt.
«Osad inimesed panevad mööduja taskust pudenenud kaks eurot vaikselt oma taskusse, teised juhivad kaotaja tähelepanu kukkunud varale, kolmandatel on lihtsalt täiesti ükskõik. Seesama suhtumiste erinevus kandub ka liiklusesse. Liikluseeskirja normide jälgimise kõrval ongi teiseks liiklusohutuse võtmesõnaks hoolimine,» nentis Tänak.
«Kolmandana on oluline meeles pidada, et mitte keegi meist ei sünni heaks juhiks. Nii on autokoolidel ja teiste juhtide käitumisel üksteisega arvestava liikluskäitumise soodustamisel väga suur roll,» pani ta südamele.