Eelmisel aastal juhtus 41 elektriga seotud õnnetust. Aasta varasemaga võrreldes on vähenenud nii õnnetuste koguarv kui ka traagiliste tagajärgedega õnnetuste hulk.
Elektrist põhjustatud õnnetuste arv on vähenenud
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
21. märts 2018, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu hukkus elektriga seotud õnnetuste tagajärjel üks inimene, tõsisemaid vigastusi sai kolm ja kergemaid vigastusi 39. Võrreldes 2016. aastaga juhtus 13 õnnetust vähe. Toona hukkus elektriõnnetustest neli, raskemaid vigastusi sai kaheksa ja kergemaid 54 inimest.
Positiivsena saab välja tuua ka väikelastega (kuni 3 eluaastat) toimunud õnnetuste olulise vähenemise. Kui 2016. aastal juhtus nendega 11 õnnetust, siis mullu vaid viis.
Õnnetused toimusid erinevatel asjaoludel ja põhjustel, kuid läbivaks teguriks oli ohutusnõuete eiramine, hooletus ja mittekorras elektriseadmete kasutamine. Õnnetused juhtusid näiteks elektri- ja remonditööde tegemisel, katkiste juhtmete või pistikupesade tõttu, mittekorras või oludele sobimatute elektriseadmete kasutamise tõttu, välgu löögist.
Enamus elektriõnnetusi (78 protsenti) toimus kodus või selle lähiümbruses, 22 protsenti juhtudest olid tööõnnetused. Ka tööõnnetusi oli möödunud aastal kolme võrra vähem kui 2016. aastal. Tööõnnetuste peamiseks põhjuseks oli elektriohutusnõuete eiramine töö tegemisel.
Piirkonniti toimus õnnetusi kõige enam Põhja-Eestis. Kui varasemalt oli selles piirkonnas toimunud umbes pooled kõikidest õnnetustest, siis paaril viimasel aastal on see olnud juba 70 protsenti. Enamus Põhja-Eesti õnnetustest leiab aset Harjumaal.
Elektriõnnetuste vältimiseks järgi ohutusnõudeid:
- Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;
- Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse;
- Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;
- Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;
- Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistuse ja pädevusega spetsialistid;
- Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma;
- Tööõnnetuste vältimiseks tuleb kõigil osapooltel kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja –reeglitest.