:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/21/7709253t1h6637.jpg)
Haridusministeerium proovib leida lahendust, kuidas muuta seaduses sätet, mille riigikohus hiljuti põhiseadusvastaseks tunnistas. Küsimus puudutab teises omavalitsuses koolis käivaid lapsi ning selle lahendamine võib osutuda keerukaks: juba on ministeeriumile esitatud üks rohkem kui 600 000-eurone nõue ning see võib olla alles algus.
«See oli nagu ähvarduskiri,» ütles haridus- ja rahandusministeeriumite ühise kirja kohta Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja (RE). «Et kui te nüüd ei kinnita, et teete täpselt nii, siis alles näete, kuidas me teilt kogu raha ära võtame.»
Jutt käib veebruaris kohalikele omavalitsustele saadetud kirjast, milles ministeeriumid leiavad, et hoolimata riigikohtu otsusest tuleb naabervallas koolis käiva lapse kulude maksmist vanaviisi jätkata. Tunnistati, tõsi küll, et mingit sundi selleks enam ei ole, aga omavalitsused leppigu arveldamine omavahel vabatahtlikult kokku.
Lisaks seisis kahe ministri, haridusminister Mailis Repsi ja riigihalduse ministri Jaak Aabi allkirjadega pöördumises, et kui riik peaks hakkama omavalitsustele tegevuskulude katmiseks riigieelarvest hüvitist maksma, tuleb üle vaadata, millistel alustel omavalitsuste tulubaas kujuneb. «Hüvitamise vajaduse tekkimise korral vähendaksime sama summa võrra kohalikele omavalitsustele järgmisteks aastateks kavandatud tulumaksu ja tasandusfondi suurendamist,» seisis kirjas.
Nimelt plaanib valitsus lähiaastail omavalitsuste tulubaasi suurendada, et need saaksid paremini täita seaduses ette nähtud ülesandeid, mille alla kuulub ka üldhariduse andmine. See nõuab aga juba suuremat tükki riigieelarvest.
Haridusministeeriumi nõunik Piret Sapp selgitas, et kui omavalitsused hakkavad riburada pidi tagasiulatuvalt hüvitist nõudma, tuleb ka selleks kuskilt raha leida. Ühtlasi tuleb lahendada tegevuskulude arveldus. Ehk siis, kui vabatahtlikkuse alusel arveldamine loosi ei lähe, võib see tähendada loodetust väiksemat tulubaasi kasvu. Midagi otseselt ära ei võeta, kuid juurde antakse vähem.
Umbojale jääb siiski arusaamatuks, miks oli vaja sellist ähvardavat tooni kasutada. «Seda enam, et hiljutisel valdade ja linnade päeval kinnitas peaminister isiklikult, et omavalitsused ja riik on võrdväärsed partnerid. Need kaks asja ei sobi väga kokku,» lausus ta.
680 000-eurone nõue
Veebruari algul laiali saadetud kirjale on vastanud juba mitu omavalitsust ja vabatahtlikkuse alusel tegevuskulude tasumine näib kõigile meelepärane olevat. Sama lahendust on varem soovitanud ka üleriigilised omavalitsusliidud.
Sel nädalal teatas Lääneranna vald, et jätkab tegevuskulude katmist. Mullu nelja valla – Koonga, Lihula, Hanila ja Varbla – ühinemisel tekkinud omavalitsus ei kavatse riiki nii kergelt lõa otsast lahti lasta.
Nimelt koostab vald riigi vastu nõuet aastate 2013–2017 eest. Jutt käib õpilastest, kes olid selles ajavahemikus nimetatud nelja valla territooriumile sisse kirjutatud, kuid käisid koolis mõnes teises omavalitsuses. Just nende õpilaste eest teiste omavalitsuste kaukasse makstud raha tahabki vald nüüd tagasi saada.
Kui suur see summa kokku on, ei osanud vallavanem Mikk Pikkmets eile veel öelda. Selleks tuleb kõigepealt kokku koguda andmed neljast endisest vallast.
Umboja juhitud Jõelähtme vald on sellise «arve» haridusministeeriumile juba esitanud. Kokku nõuab omavalitsus riigilt 681 000 eurot ehk just nii palju olid nad õpilaste eest teistele omavalitsustele viimase nelja aasta jooksul maksnud. Vaidlused ministeeriumiga seisavad selles küsimuses veel ees.
Ministeerium otsib lahendust
«Tegelikult ootaks väga selgelt plaani siiski haridusministeeriumilt – kuidas see küsimus lahendatakse ja olukord seadusega kooskõlla viiakse,» ütles Pikkmets.
Haridusministeeriumi nõunik Piret Sapp kinnitas, et riigikohtu otsusest lähtuvalt on igal juhul vaja seadust muuta või see osaliselt kehtetuks tunnistada. Millal ja kuidas see täpselt teoks saab, selgub omavalitsuste seisukohtadest ja omavahelistest läbirääkimistest.
Ministeerium plaanib aprilli esimese nädala lõpuks kõigilt omavalitsustelt vastused kokku koguda ning siis valdade ja linnadega üheskoos parima lahenduse leida. Riigikokku loodetakse seadusemuudatusega jõuda veel enne parlamendi suvepuhkust.
Novembris otsustas riigikohus, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) säte, mis kohustab omavalitsust hüvitama teisele omavalitsusele kulud, mis on seotud õpilase käimisega naaberomavalitsuse koolis, on põhiseadusega vastuolus.
Teisisõnu: kui laps käib koolis näiteks naaberomavalitsuses, peab riigikohtu hinnangul kulud katma riik, mitte koduomavalitsus. Kuna ülesanne on pandud omavalitsustele, maksavad sisuliselt siiski nemad, kuid kuna sellise kohustuse on neil pannud riik, peaks viimane ka kulud hüvitama.
Ebakõla kooliseaduses tõi esile Jõelähtme vald, märkides, et PGSi järgi on kohaliku omavalitsuse kohustus kanda kulud, mis on seotud teise kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis õppivate õpilastega, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub esimesena nimetatud kohaliku omavalitsuse territooriumil.
«Sellega on kohalikule omavalitsusele pandud riiklik ülesanne, mille täitmiseks vajalik raha peab põhiseaduse kohaselt tulema riigieelarvest, kuid kõnealuse kulutuste riigieelarvest katmiseks pole vajalikku regulatsiooni,» leidis vald riigikohtu poole pöördudes.
Riigikohus otsustaski Jõelähtme valla taotluse rahuldada. Põhiseaduse järelevalve kolleegiumis, kus asja arutati, jäi ainsana eriarvamusele riigikohtu esimees Priit Pikamäe.