Päästeamet: analüüsime Venemaa kaubanduskeskuse põlengut, tulekul on kaubanduskeskuste tuleohutusreidid

Tulekahju Rocca al Mare kaubanduskeskuses.

FOTO: Sander Ilvest

Eelmisel aastal toimus Eesti kauplustes ja kaubanduskeskustes üle 20 põlengu.

Venemaal Kemerovo linnas puhkes eile kaubakeskuses Zimnjaja Višnja tulekahju, mille tagajärjel on hukkunud üle 50 inimese. Ohvrite hulgas on palju lapsi. Millest põleng alguse sai, pole veel teada. Pealtnägijate sõnul ei hakanud aga kaubanduskeskuses tööle tuletõrjesignalisatsioon ja kustutussüsteem ning avariiväljapääsud olid suletud.

KEMEROVO, VENEMAA: Zimnjaja Vishnja kaubanduskeskus Lenini prospektil puhkes leekidesse. Danil Aikin/TASS

FOTO: Danil Aikin/Danil Aikin/TASS

Eestis toimus viimati kaubanduskeskuses põleng veebruaris, Rocca Al Mare kaubanduskeskuse ventilatsioonisüsteemis oli põleng ning tuli levis ka katuseparklasse. Päästjad on sellisteks olukordadeks harjutanud, lisaks kehtivad keskustele karmimad tuleohutusnõuded, tulekul on ka kontrollreidid.

Tulekahju Rocca al Mare kaubanduskeskuses.

FOTO: Sander Ilvest

Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambing märkis, et kaubanduskeskusi iseloomustavad suured pinnad ja pikad liikumisteekonnad ning sõltuvalt kaubanduspinnast võib seal olla suuremal määral põlevmaterjali. Lisaks on tegemist hoonetega, kus võib viibida korraga palju inimesi.

«Päästemeeskonnad on sellisteks õnnetusteks valmis. Eesti päästemeeskonnad on üldjuhul varem tutvunud selliste objektidega. Suuremate objektide kohta koostatakse ka operatiivkaardid, samuti on tehtud koostöös kaubanduskeskustega õppuseid,» lisas Lambing.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja kohusetäitja Tagne Tähe sõnul on oluline hoone vastavus kehtivatele tuleohutusnõuetele: tuletõkkesektsioonid, tulekahjusignalisatsiooni olemasolu, turvavalgustuse olemasolu, evakuatsiooniteede ja -pääsude korrashoid jne.

«Kaubanduskeskustes ohu ärahoidmiseks inimeste elule ja tervisele ning varakahjude piiramiseks on kõige olulisem tulekahju varajane avastamine ja evakuatsioon. Kaubanduskeskuse personali valmisoleku osas on oluline, et tegevused oleks ka eelnevalt läbi harjutatud,» ütles Tähe ja lisas, et selle aasta jooksul toimuvad kindlasti ka päästeameti kontrollkäigud kaubanduskeskustesse.

Varasematel kontrollkäikudel on inspektoritele jäänud silma, et probleeme on evakuatsiooniteedega, seda just pühade eel, kui kaupa kiputakse evakuatsiooniteedel hoiustama.

Teine probleem on päästeameti esindajate sõnul seotud sellega, et kaubanduskeskustes toimuvad väga sagedasti ümberkorraldused, mõnigi kord kiputakse ära unustama, et kui poe planeeringut muudetakse, siis tuleb ka tuleohutuspaigaldiste asukohad üle vaadata.

Viimastel aastatel on Eestis kauplustes ja kaubanduskeskustes toimunud üle 20 põlengu. Enamik põlenguid on aga toimunud just väiksemates poodides, harvemini kaubanduskeskustes. 

Aastal 2015 oli selliseid sündmusi 25, aasta hiljem 20, eelmisel aastal 21.
Käesoleva aasta esimese kahe kuuga neli.  Peamised põhjused on olnud maja seina lähedal prügikastide põlengud ja elektrisüsteemide rikked. Samas on põlema läinud ka mobiiltelefon ja pesumaja kuivati.

Eesti lähiajaloo suurim kaubanduskeskuse põleng toimus 2009. aasta märtsis Tallinnas Mustika keskuses. Põleng sai alguse tehnikapoe laoruumidest ja levis kustutussüsteemi rikke tõttu müügisaalidesse, nimelt ei töötanud automaatkustutussüsteem.

Mustika Keskuse põleng

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Mustika Keskuse põleng

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Tagasi üles