/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
Jõhker rünnak inimeste vastu Inglismaa pinnal ohustab kõigi julgeolekut ning vastus sellele peab arvestama Krimmi hõivamisega alguse saanud sündmuste ahelat, sõnas president Kersti Kaljulaid kohtumisel Ühendkuningriigi kaitseministri Gavin Williamsoniga.
«Rünnak Salisburys on olnud paljude jaoks silmi avav. Ei rünnatud küll ühtegi riiki, kuid nii jõhker rünnak inimeste vastu Inglismaa pinnal ohustab meie kõigi julgeolekut,» ütles president. Samas ei tohi Kaljulaidi sõnul keskenduda ainult sellele ühele rünnakule, vaid Venemaa taotluste mõistmiseks peab vaatama kogu konteksti, mis sai alguse Gruusia alade okupeerimisega juba 10 aastat tagasi ning jätkus Krimmi hõivamisega. «Ka läänemaailma vastus Salisburyle peab olema kogu 10-aastast sündmuste ahelat arvestav,» ütles president.
Kohtumisel räägiti ka kahe riigi kaitsekoostööst. NATO vägede koosseisus teenib Tapal praegu ligi 900 Briti kaitseväelast ning järgmisest aastast osalevad Ühendkuningriik taas ka Ämari õhuturbemissioonil. Kaljulaid kinnitas, et Ühendkuningriik on Eesti üks peamisi liitlasi ja Briti sõdurite viibimine Tapal on märk kahe riigi erilistest suhetest.
Kaitseminister Williamson saabus Eestisse visiidile eile, mil ta külastas Tapa kaitseväelinnakut ja kohtus peaminister Jüri Ratasega. Täna kohtus ta oma Eesti kolleegi Jüri Luigega ning asetas Kaitseväe kalmistul pärja langenud Briti sõdurite haudadele.