Emakeelepäeva etteütluse keeletüli: kuidas ikkagi tulnuks Jannsen ja Jakobson kirjutada? (1)

Kadi Raal
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Etteütlus.
Etteütlus. Foto: Toomas Huik

Ülemöödunud kolmapäeval Vikerraadio eetris kõlanud e-etteütluses oli lause, mille õigekirja üle puhkes tuline arutelu.

Nimelt moodustasid etteütluse koostajad keeruka rinnastatud lause, milles Jannseni ja Jakobsoni nimed tuli üksteisest komadega eraldada. Paljudele etteütluse tegijatele kõlasid need nimed hoopis paarissõnadena, mida tulnuks kirjutada sidekriipsuga. 

Etteütluse koostanud keeleeksperdid sellega aga päri ei olnud ja lugesid õigeks vaid koma kasutanud tööd. Et see nii mõnelegi ainsaks komistuskiviks sai, puhkes suurmeeste nimede kirjutamise ümber tüli. 

«Teksti kuulajatele dikteerinud Urve Koni luges ette koma: Jannsen – paus – Jakobson,» kinnitas Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek. Ta lisas, et eelmisel nädalal said etteütluse keeleasjatundjad uuesti kokku, et tüliõunaks kujunenud küsimus uuesti üle vaadata. 

Arusaama, et Jannsen-Jakobson on sidekriipsuga, saab etteütluse koostajate arvates põhjendada «Eesti keele käsiraamatu» peatüki «Sidekriips» punktiga, mis räägib paarissõnadest. See, kas antud lauses on Jannsen ja Jakobson paarissõnad, on aga nende meelest siiski vaieldav.

Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Tiina Leemets ütles Postimehele, et ka nemad pidasid kolleegidega nõu ning on üldiselt ühel arvamusel, et vaidlusaluses lauses oleks saanud kasutada hoopis sidesõna «ega». «Sidesõna asendama sobiksid aga nii koma kui ka sidekriips,» lisas ta. Samas ütles Leemets, et harilikult eraldatakse rinnastatud lauseliikmed üksteisest komaga. 

«Nagu ilmnes, on tõesti kirjutajaid, kelle jaoks Jannsen-Jakobson tänavuse e-etteütluse lauses moodustavad paarissõnad, hoolimata tõsiasjast, et lause sisu selle paari tähendust selgelt ei ava. Vaidlusmoment sealt päriselt ära ei kaogi, võimalusi saabki olla mitu, aga tänavune tekst kasutas nimepaari vahel koma,» ütles Peek.

Inimesed, kes kirjutasid vaidlusaluses lauses sidekriipsu, tekitasid Vikerraadio peatoimetaja sõnul tänuväärse diskussiooni, mis loodetavasti päädib ka paarissõnade täpsema normeerimisega. «Lõppkokkuvõttes ongi ju Vikerraadio e-etteütluse eesmärk aidata kaasa keeleteadlikkusele ja selgema emakeele levikule,» ütles Peek. 

E-etteütluse õige kirjapilt:

Tänapäeval külastaks Tammsaare kui kuurortides käija igal juhul modernset spaakeskust, uurides pärast massaaži ka oma šedöövrite retseptsiooni 21. sajandi vargamäelikus tööühiskonnas.

Peas tohuvabohu, mekkis eksaminand heade mõtete linna kuulsaimas bistroos singi-juustu-küüslaugutäidisega bataati, silme ees lugemata hitt-teosed, ja unistas laenutustähtaegadeta raamatukogust.

Lavastuste sari «Sajandi lugu» ühendab vastastikku teatreid, mis pakuvad peale vaba aja veetmise võimaluse ka pika kõlblikkusajaga vaimutoitu.

«Jannsen, Jakobson,» ütles aasta tegijast noorkotkas vanalinlikus hoones toimunud väitlusel, «ei teadnud e-aabitsast ega e-koolist midagi, vaid veensid igameest, et rahvustunne, mis maitseb nagu rukkileib rõõsakoorevõiga, rajaneb kirjaoskusel.»

Paralleelvõimalused:

  • 21. sajandi / XXI sajandi
  • singi-juustu-küüslaugutäidise / singi-juustu-küüslaugu täidise
  • hitt-teosed / hittteosed
  • rõõsakoorevõiga / rõõsa koore võiga
  • iga meest/igameest

Tänavuse teksti koostasid: 

  • Triin Toome-Hosman, Türi Ühisgümnaasiumi ja Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskuse eesti keele õpetaja
  • Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja
  • Maris Jõks, Postimehe keeletoimetaja-korrektor
  • Merilin Aruvee, TLÜ emakeeledidaktika lektor
  • Maire Raadik, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja
  • Priit Kruus, eesti kirjanduse uurija ja kirjandusõpetaja, TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse didaktik, Vikerraadio «Keelesäutsu» üks autoreist.

E-etteütlust korraldavad Vikerraadio, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ja Eesti Keele Instituut.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles