Helir-Valdor Seederi vend kaotas riigikohtus aastaid kestnud vaidluse politseiga (1)

Liis Velsker
, päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aastaid kestnud kohtuvaidlus politsei- ja piirivalveametist koondatud IRLi esimehe Helir-Valdor Seederi vennaga sai täna riigikohtus lõpu, kui mehe kaebust ei rahuldatud.

Seeder väitis 2015. aastal, et ta koondati korrakaitsjate ridadest, kuna kandideeris riigikokku. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korruptsioonikuritegude büroos (KOKB) analüüsitalituse peaspetsialisti ametikohal töötanud Seeder rääkis, et ebakõla tööandjaga tekkis, kui PPA sai teada, et ta astus Vabaerakonna liikmeks ja kandideerib riigikogu valimistel.

PPA leidis, et kuna KOKB ülesanne on muuhulgas tuvastada ka ebaausate poliitikute poolt sooritatud süütegusid, siis tekkis Seederil huvide konflikt. Seeder astus seejärel küll Vabaerakonnast välja, kuid jäi riigikogu valimistel kandideerima. PPAs viidi ta üle majanduskuritegude büroosse.

Lõpuks otsustas PPA 12 aastat politseis töötanud Seederi sama aasta novembri lõpus koondada. Vabaerakonna toonane esimees Andres Herkel saatis koondamisega seoses isegi politsei peadirektorile kirja.

PPA selgitas Postimehele, et üksus, kus Seeder kandideerimise ajal töötas, uurib erakondliku kuuluvusega inimeste korruptsioonisüütegusid ja ka valimistega seotud süütegusid, nagu näiteks hääle ostmine, valimispettus või ebaseaduslik agitatsioon.

Samas kinnitas politsei pressiesindaja, et Seederi ametikoha koondamine ei ole seotud kevadiste valimistega. Nimelt korraldati ümber töö korruptsioonikuritegude büroos, kus analüüsitalituse koosseis vähenes ühe ametikoha võrra. «Seederi ametikoht koondati, kuna tegemist ei olnud politseiametnikuga, mis tähendab, et ta ei saa vajadusel täita kõiki politseilisi ülesandeid. Samuti võeti arvesse, et teistel talituses sarnast tööd tegevatel inimestel on alaealised lapsed,» selgitas pressiesindaja.

Koondamine polnud poliitiliselt motiveeritud

Seeder kaebas koondamise kohtusse, Tallinna halduskohus rahuldas tema kaebuse 2016. aasta septembris osaliselt. Seederile mõisteti küll politseilt välja hüvitis kolme kuu palga ulatuses, kuid leiti, et tema teenistusest vabastamine on olnud seadusega kooskõlas ja PPA peadirektoril on töö ümberkorraldamisel avar kaalutlusruum. Ka ringkonnakohus leidis, et koondamine ei olnud poliitiliselt motiveeritud.

Siiski leidsid kohtud, et PPA ei suutnud kohtus tõendada seda, et ta oleks kontrollinud, kas Seederile oleks olnud mõni teine sobiv ametikoht ning et sellist ametikohta ei eksisteerinud koondamise hetkel.

Riigikohus asus täna jõustunud otsuses vastupidisele seisukohale, et ametikoht, mida Seederi sõnul oleks võinud talle asenduseks pakkuda – rahapesu analüütiku ametikoht – oli politseiametniku ametikoht, millele on kehtestatud täiendavad nõuded. Kuna Seeder ei ole välja toonud muid sobivaid ametikohti, mida politsei oleks saanud asemele pakkuda, siis ei ole PPA oma kohustusi rikkunud.

Riigikohus otsustas Seederi kaebuse jätta rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, kannab Seeder ka kogu kohtuvaidluse menetluskulud. Eelmisel aastal astus Seeder Isamaa ja Res Publica Liidu ridadesse.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles