Allveelaev Lembit jõudis lõpuks kaldale

Südaööl alanud allveelaeva Lembit kaldale tõmbamine Lennusadamas edenes aeglaselt, aga järjekindlalt.


Tööd võtsid plaanitust tunduvalt rohkem aega. Kui allveelaev oli otsapidi veest väljas, siis pandi veest välja tõmmatud otsa alla järjest uusi pontoone ning tagantpoolt võeti neid ära, vahepeal vintsiti laeva meetri või paari jagu edasi. Kõik see võttis omajagu aega.

Täna on avatud ka Patarei mereäärne baar, kust huvilised said mugavalt töid jälgida. Ka Lennusadamas lubati uudistajad lähemale kui öösel ning ka sealselt kailt oli laeva kaldale vintsimine hästi nähtav.

Allveelaev Lembit toodi välja mööda spetsiaalselt selleks otstarbeks Lennusadamasse ehitatud 100 meetri pikkust kaldteed ehk slippi. Allveelaeva väljavintsimiseks toestati Lembit 8 meetri pikkuste pontoonidega ja tõmbeseadmena kasutati T54 baasil ehitatud vintsiga varustatud soomustransportööri BTS-4.

Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul kestis kogu operatsioon esialgsest plaanist pikemalt, kuid pingutused täitsid oma eesmärki ja ajalooline pärand sai turvaliselt kaldale. «Liikusime väga olulise sammu edasi Lennusadama ekspositsiooni ettevalmistustöödes. Järgneva kuu jooksul teostame Lembitu kere puhastus- ja värvimistööd, misjärel jõuab Eesti mereajaloo kroonijuveel oma väärikale kohale angaarides,» märkis Dresen ja tundis head meelt väga suure arvu poolehoidjate üle. Kahe päeva jooksul on käinud Lennusadamas allveelaeva väljatoomist vaatamas pea 2000 inimest, otseülekannet interneti vahendusel jälgis ligi 18 000 inimest.

Allveelaeva Lembit väljatoomine kestis kokku ca 20 tundi ja töid tegid Fort Ehitus, Tuukritööde OÜ ja MEC Insenerilahendused. «Kuna Eestis ei ole varem ühtegi laeva sellise tehnoloogiaga veest välja toodud, siis saime väga hinnalise kogemuse võrra rikkamaks. Tehniliselt läks kogu operatsioon plaanipäraselt, tõmbejõudu olime arvestanud isegi suurema varuga, kui reaalselt vaja läks. Oma 175 tonnisest tõmbejõu ressursist kasutasime reaalselt ca 40 tonni. Protsessi ajakava sõltus pontoonide paigaldamisest, mistõttu mõningane ajaline viide tulenes näiteks veetaseme kõikumisest, hommikustest kiirlaevade lainetustest ning teistest pisidetailidest, mis kõik mängisid pontooni paigaldamisel oma rolli,» selgitas MEC Insenerilahendused arendusosakonna juhataja Hendrik Naar.

Allveelaeva Lembit veest väljatõstmine, transport ja paigaldamine meremuuseumiks ümberehitatavatesse vesilennukite angaaridesse läheb maksma 362 970 eurot. Töid rahastab EAS läbi Euroopa Liidu Regionaalarengufondi ja Euroopa Sotsiaalfondi.




Allveelaev Lembit on ainuke omast seeriast maailmas säilinud miiniveeskaja allveelaev, mis kõigele vaatamata on üsnagi algupäraselt ja ilma suuremate ümberehitusteta säilinud. Sellest perioodist allveelaevu pole ka säilinud tema sünnimaal - Inglismaal. Lembit esindas 1930. aastatel allveelaevade tipptehnikat oma modernsuses ja innovatiivsuses. Kuni täna varahommikuni oli Lembit vanim allveelaev kogu maailmas, mis veel vees seisis.
 

Tagasi üles