Aus ja heatahtlik suhtumine kaasmaalastesse saab alguse kodust. Lapsed püüavad pidevalt jäljendada oma vanemaid. Kui teed head, järgneb kiitus, moes on taskuraha. Ära ei tohi unustada ka pisikest karistust halva eest.
Lugeja kiri: Soome kasvatab eestlases rõõmu ja heatahtlikkust (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis käivad tublid vanemad sageli kaugel tööl, isegi teises riigis. Pikk päev möödub lasteaias ja koolis. Põhilise elutarkuse ja aususe omandavad lapsed kasvatajatelt ja õpetajatelt. Ema ja isaga suhtlemine jääb sageli peaaegu olematuks. Heatahtliku ja väärika noore kasvatamiseks peab olema armastust ja kannatust. Kahjuks headuse ja aususe geene kõigile ei ole antud.
Ka erakondade pidev kemplus riigikogus võimu pärast on noortele miinus – see on rumala inimese tunnus. Tuleb välja tuua häid omadusi ja iseendas neid arendada. Eksimatuid inimesi ei ole, ainult NLKP liikmed, kellest paljud on ikka riigikogus, olgugi et organisatsioon kuulutati kuritegelikuks.
Eestis ei väärtustata õpetajate tööd. Hästi on tasustatud näitlejate töö, aga ka õpetaja peab olema näitleja, et kogu klassikollektiiv meeskonnaks liita.
Elu allakäik saab alguse sellest, kui ei ole elamisväärse töötasuga töökohti. Eestlased on väga töökad ja targad – välismaal oodatud töömehed.
Olen sündinud Saksa okupatsiooni ajal ja töötan Soomes ehitusel. Kõige vanem soomlane – liftimeister – on 66-aastane.
Põhjamaades on enamik inimesi töökad, sest töö toidab, Soome kindlustab oma rahvale ja ka naabritele tööd. Soomlased on täpsed, aga aeglased, ja eestlased viivad töötasud alla, kuid neid see ei häiri. Sõprus ja ausus on neil geenides. Tänu Soomele ehitajad veel elavad ja on õnnelikud oma perega. Meeldiv keskkond ja tasuv töö teevad rõõmu ja kasvatavad heatahtlikkust igas eestlases!
Ülo-Rein Märtin