Elu päästmiseks vajalike lendude jaoks raha ei jagu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Politsei- ja piirivalvekopter teeb võimaluse korral ka meditsiinilende, kuid see ei ole tema põhitöö.

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Kiiresti jõuavad kopterid raskelt haigele patsiendile järele vaid kella 9-17, väljaspool seda tuleb hädalistel loota, et nende tervis seniks vastu peab, kuni kopteri meeskond 60 minuti jooksul lennuväljale jõuab. Nüüd loodabsiseministeerium saada lisaraha, et palgata juurde veel üks meeskond.

«Peamine murekoht on, et lennusalga kopterite väljasõiduvalmidus on kella 9-17ni 15 minuti jooksul ning muudel aegadel 60 minuti jooksul,» rääkis sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristel Siiman. Ta lisas, et meditsiinilennud on vajalikud aga eelkõige kriitilises seisundis patsientide transportimiseks. «Seega 60-minutiline kopteri väljasõiduvalmidus ei ole erakorralise abi andmise vaates piisav,» kinnitas Siiman.

Ta selgitas, et tervishoius kasutatakse kopterit äärmisel vajadusel ning eelkõige nendel juhtudel, kui patsiendi seisund eeldab kiiret transporti saarelt mandrile. Juhul kui patsiendi seisund on stabiilne ja tema transpordivajadus ei ole aegkriitiline ning on võimalik transportida veeteed pidi (nt praamiga), siis seda ka eelistatakse.

«Kõige kriitilisemad on aga väikesaared, kus ei ole haiglavõimekust kohapeal olemas ja ei ole võimalik patsienti eelnevalt ka hospitaliseerida,» rääkis Siiman.

Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kiirabi kättesaadavus kiirete kutsete korral jääb linnapiirkondades alla 12 minuti ning maapiirkondades alla 21 minuti. «Need sihttasemed oleme maapealse kiirabi puhul ka saavutanud. Meditsiinilendude kättesaadavuse osas püüame liikuda samasse suunda ning kopterite reageerimisvõimekuse tõstmine ööpäev läbi 15 minutile kindlasti toetaks seda,» sõnas Siiman.

PPA-le praegune aeglus sobib

Siseministeeriumi pressinõuniku Karin Kase sõnul on kopterid ennekõike mõeldud politsei- ja piirivalveameti põhiülesannete täitmiseks, nagu otsingu- ja päästetööd, piirivalve ja sisejulgeoleku jaoks vajalike lendude tegemiseks. «Kokkuleppel sotsiaalministeeriumiga osutame vajadusel teenust ka meditsiinilendudeks,» lisas Kase.

Kopterite praegune valmisolek on politsei- ja piirivalve jaoks piisav, kuid meditsiinilendude jaoks on tarvis pidevat ühe kopteri 15-minutist valmisolekut. «Samuti on kaitseministeerium rõhutanud 15-minutise valmisoleku vajadust ka NATO õhuturbemissiooni vajaduste täitmiseks,» lisas Kase.

Lisaraha uue meeskonna jaoks

Kuna kopterid kuuluvad PPA-le, siis on ministeeriumid kokku leppinud, et lisaraha taotluse teeb valitsusele siseministeerium. «Oleme valitsusele esitanud pideva 15-minutise valmisoleku saavutamiseks vajaliku ühe kaheksaliikmelise lisameeskonna (4 kopterimeeskonna liiget ja 4 tehnilise meeskonna liiget) tööle võtmiseks vajaliku taotluse,» rääkis Kase.

Ühe meeskonna lisandumine suurendaks aastaseid püsikulusid personalile 360 000 euro võrra ning koolituskulusid 175 000 euro võrra, sellele lisanduvad veel mõned kulud, näiteks meeskondade varustusele ja koolituslendudele.

Lisaks küsib siseministeerium raha juurde kopterimeeskonna palkade tõstmiseks. «Praegu on näiteks sama tüübi lennumasina kapteni palk erasektoris umbes 6500–6700 eurot kuus, meie pilootidel on see aga poole vähem. Seetõttu on meil praegu uute lennusalga liikmete värbamine väga keeruline,» rääkis Kase. Ministeerium loodab lisaraha abil tõsta piirivalve kopterisalga pilootide palga umbes 80 protsendini erasektoris töötavate kolleegidega võrreldes.

Valmisolek kahe aasta pärast

«Kui valitsus otsustab raha eraldada, siis alustame meeskonna värbamisega kohe, 2019. aastal soetatakse neile vajalik varustus ja viiakse läbi koolitused,» rääkis Kase. Täieliku ööpäevaringse ühe kopteri 15 minuti valmisolekuni jõuaksime nende plaanide kohaselt 2020. aasta kolmandaks  kvartaliks.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristel Siimani sõnul on nad Afganistanis töötanud ja MTÜ Eesti Kiirabikopteri moodustanud pilootidega  arutlenud meditsiinilendude tuleviku üle juba viimased paar aastat. «Kindlasti jätkame seda ka edaspidi, seda ka siis, kui lisataotlus lennusalga võimekuse tõstmiseks käesoleval aastal valitsuselt heakskiitu ei saa,» kinnitas Siitan. 

Praegu on Kihnus, Ruhnus ja Vormsis kriitilist olukorda leevendanud  esmaabiandjate üksuseid, kes annavad esmast abi, olles samal ajal ühenduses telemeditsiiniliselt Põhja-Eesti Regionaalhaigla konsulteeriva arstiga. «Põhja-Eesti Regionaalhaigla andmetel on hospitaliseerimise tase jäänud peale telemeditsiiniliste konsultatsiooni valveringi loomist 55 protsendi juurde,» rääkis Siiman.

Tagasi üles