/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
Eestisse paigutatud põgenike sulandumine siinsesse ühiskonda on läinud üle kivide ja kändude. Suletud kogukondade tekkimine võib aga nad radikaalsele ideoloogiale vastuvõtlikumaks muuta ning see omakorda tekitab ohtu riigi julgeolekule, kirjutatakse kaitsepolitsei täna avaldatud aastaraamatus.
Kaitsepolitsei hinnangul on senine kogemus pagulastega vastuoluline ning ligi pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud. Äramineku peamiste põhjustena mainitakse väikesi sotsiaaltoetusi, islamikogukonna puudumist ning teisi kultuurilis-religioosseid põhjuseid. Seega tõdeb kaitsepolitsei, et suurt osa Eestist lahkunuid tuleb pidada majandus-, mitte sõjapõgenikeks.
Mõnevõrra paradoksaalselt toob kaitsepolitsei välja, et põgenike motivatsioonipuudust põhjustavad muu hulgas ka eelmainitud sotsiaaltoetused. Kuigi toetused on Eestis suhteliselt tagasihoidlikud, ei ole neil otsest ajalist piirangut, mis aga ei innusta valdavalt madala haridustasemega, ka kirjaoskamatuid põgenikke loobuma toimetulekutoetustest pikemaajalise heaolu nimel.
Enamikul põgenikel polegi õnnestunud siin omale püsivat töökohta leida ning ühiskonda sulanduda. Mõnel puhul on esinenud ka rahulolematust pakutava tööga ning reaalsusele mittevastavat palgaootust.
Suletus omakorda suurendab nii esimese kui ka teise põlvkonna sisserändajate kapseldumist ja sotsiaalset haavatavust. Kuigi seni pole kaitsepolitsei sõnul vastuvõetud sõjapõgenikud oma tegevusega Eesti riigi julgeolekut ohustanud, võib muust ühiskonnast isoleeritus suurendada nende vastuvõtlikkust radikaalsele ideoloogiale.
Seoses põgenikega on üles kerkinud ka Eesti õigus- ja komberuumis probleemsed teemad: tüdrukute ümberlõikamine, abielu kavandamine sugulaste vahel, kokkuleppeabielude soosimine ja usu ettekäändel segregatsiooni põhjustavate erandite taotlemine, tõi kaitsepolitsei oma aastaraamatus esile.
Samuti leidsid põgenikega seoses mullu avalikkuses laia kõlapinda perevägivalla juhtumid, kus raskemal juhul süütas mees oma naise. Harju Maakohus mõistis Kovan Mohammadile vanglakaristuse 10 aastat, ringkonnakohus jättis detsembris otsuse muutmata ning riigikohus ei võtnud kassatsioonikaebust menetlusse.
Suure lahkujate hulga taustal on tekkinud diskussioon, kas ja mida võiks riik teisiti teha. Ühe võimalusena on tehtud ettepanek loobuda praegusest mudelist, mille kohaselt Eestisse saabunud sõjapõgenikud hajutatakse üle Eesti mitmesse piirkonda, kuid kaitsepolitsei hinnangul on aga hajutamine põhjendatud ja vajalik nii riigi julgeoleku kui ka põgenike endi huvides. See leevendab koormust piirkondlikule sotsiaal- ja haridussüsteemile, kuna ühte kohta ei koondu siis liiga palju abivajajaid, ning teisalt annab põgenikele võimaluse kiiremini sulanduda kohalikku ellu.
Teiste riikide praktika näitab, et Eesti mõistes suuremates linnades nagu Tallinnas, Tartus, Pärnus kogukondlikult kooselamisega kaasnevad nii peredele kui ka riigile uued raskused. Kui ümberasujal on võimalik oma kogukonnas hakkama saada ilma vajaduseta kohaneda uues keskkonnas kohalike oludega ning esialgu ka riigiga suhtlemata, siis kasvab oht suletud kogukonna tekkeks ja segregatsiooniks. Juhul kui suletud kogukonnas järgitakse päritolumaa kombeid ja tavasid, mis lähevad vastuollu Eesti õigusruumiga, muutub sisuline lõimumine väga ebatõenäoliseks ning nende inimeste elukorraldus ei ole enam sisuliselt ühenduses Eesti põhiseadusliku korraga, tuuakse kaitsepolitsei aastaraamatus esile.
Enne isikute Eestisse toomist viiakse nendega läbi vestlus, mille eesmärgiks on hinnata põgenikega seotud võimalikku ohtu julgeolekule ja avalikule korrale ning nende võimet sulanduda ühiskonda. Vestlused kestavad üldjuhul nii kaua, kuni küsimused on saanud ammendava vastuse. Vastuvõtmisest keeldumise aluseks on põhjendatud kahtlused isikute ütluste tõele vastavuses või ilmnenud takistused inimeste lõimumiseks Eesti ühiskonda.
Eelmise aasta lõpu seisuga on Eesti linnadesse ja asulatesse ümber paigutanud ja asustanud 175 sõjapõgenikku Kreekast, Itaaliast ja Türgist.