Eelarvemaraton jätkub tavatus rütmis

Tartu linnavalitsus kärbib eelarvet.

FOTO: Lauri Kulpsoo

Enneolematutes tingimustes kokku pandud 2009. aasta riigieelarve arutelu kulgeb ka edasi tavatut rada pidi – Keskerakond ja Rahvaliit ei esitanud protestiks ühtki muudatusettepanekut.


Olukorda, kus riigi järgmise aasta alusdokument kogub vaid kuus parandusettepanekut rohelistelt, võib pidada pretsedendituks. Viimastel aastatel on opositsioonierakonnad teinud eelarvele sadu ja sadu muudatusettepanekuid, mis tavaliselt toetust pole leidnud.


Sel aastal nõuab vastasleer, et valitsus võtaks tagasi valele prognoosile tugineva eelarvekava, mida paratamatult tabab miljarditesse kroonidesse küündiv puudujääk.


Seekord ilma ööistungiteta


«Ettepanekute esitamine tähendaks tõe eitamist ja vale tunnustamist,» ütles rahvaliitlasest rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd. Ühtlasi soovitas ta valitsusel heita üle parda ebarealistlikud valimislubadused.  


Keskerakondlane Ain Seppik nimetas eelarvet Kuku raadios hukatuslikuks ja ennustas uueks aastaks lakkamatut rahapuudust. Seega loobus opositsioon ka eelarve blokeerimisest ja ööistungite pidamisest, mida saab teha vaid parandusettepanekuid läbi hääletades ja vaheaegu võttes.


Rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi hindas sellise teguviisi sümpaatseks, kuna on selge, et  tulud jäävad kuludele alla.


«Olukord on nii raske, et opositsioonil pole tõepoolest enam võimalik oma tavapärast kommijagamismängu mängida,» osutas ta tõigale, et tänavu jääb ära parteidevaheline miljonite jagamine eelarve kinnitamise eel.


Reformierakonna aseesimees ei näinud uues olukorras mingisugust ohtu parlamentarismile.


«Minu seisukoht on alati olnud, et eelarve on eelkõige valitsuse vastutada, seda alates rahandusministeeriumi prognoosist kuni kuludeni välja. Riigikogus saab muudatusi teha vaid koostöös valitsusega, kes valdab infot,» sõnas Ligi.


Eelarve kritiseerimine on aga tema väitel opositsiooni ülesanne. «Prognooside asjus on neil ju õigus. Mina leidsin sama juba augustis,» lisas Ligi, kelle väitel pole eelarve jäikuse ja sundkulude tõttu kärbeteks enam ruumi.


Ligi ei soovinud eriti liituda nende «numbrite loopijatega,» kes ennustavad puudujäägi suurust.


Esitatakse eelnõumuudatusi


«Kui rahandusminister ütleb, et see on kolm miljardit krooni, siis minu tunne ütleb, et ta saab olema suurem. Aga minul ei ole aparaati,» lausus Ligi. Koalitsioon kavatseb defitsiiti katta reservide ja ka laenuga.


Küll aga esitasid opositsiooniparteid muudatused maksuseadusi ringi tegevatele eelnõudele. Näiteks püüavad nad ära hoida mitme valdkonna käibemaksumäärade ja liiklusregistri toimingutasude järsku tõusu.


2009. aasta riigieelarve jõuab taas riigikogu täiskogu ette 12. novembril.
 

Kolm ennustust eelarve puudujäägi kohta

3
miljardit krooni
rahandusminister Ivari Padar (SDE)

3
miljardit krooni või enam
rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi (Reformierakond)

8-10
miljardit krooni
endine rahandusminister Taavi Veskimägi (IRL) 

Tagasi üles