Eelmisel aastal fikseeriti üle 146 000 kiiruseületamise
16. aprill 2018, 07:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti 2017. aasta septembris tehtud küsitlusuuringu andmetel järgib alati kehtivat kiirusepiirangut vaid iga neljas sõidukijuht.
Maanteeameti püsiloenduspunktide andmetel on suvekuudel kiiruseületajate arv lausa 60 protsenti suurem kui teistel kuudel.
Kiiruseületajate arv ning liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud: suvel, kui kiirused kasvavad, juhtub rohkem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid kiiruse kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli, mistõttu võib midagi olulist märkamata jääda.
Näiteks asulas on maksimaalne lubatud sõidukiirus 50 km/h, et autojuht jõuaks ümbritsevatele muutustele õigel ajal reageerida.
«Liikluses teeb tihtipeale autojuht ise valiku, kas tema ja teised liiklejad jõuavad tervelt koju või mitte. Sõidukijuhtide kiiruskäitumise pikaajalist trendi hinnates on suurimast lubatud sõidukiirusest kinnipidamine maanteedel mõnevõrra paranenud, kuid asulaliikluses, kus juba vähesel määral piirkiiruse ületamine suurendab liiklemise ohtlikkust, pole viimase kolme aasta jooksul paranemist toimunud. Õnnetuste tappev jõud tuleb just sõidukiirusest ja liiklusoludest lähtuva kiiruse saab iga juht ise valida,» selgitas Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Sirli Tallo.
Politsei- ja piirivalveamet fikseeris möödunud aastal 33 802 kiiruseületamist, kuid lisaks fikseerisid automaatsed kiiruskaamerad 112 989 kiiruseületamist.
«Kui inimene teeb roolis vea, siis sõltub kiirusest, kuidas see realiseerub ehk kui rasked on tagajärjed – kas selleks on ehmatus, varaline kahju või abivajav inimene. Näiteks lubatud kiirusel sõites tehtud eksimus, olgu selleks suunatuleta pööre, on iseenesest ohtlik. Kui aga tagant tulevad juhid ületavad kiirust, siis ei pruugi olla võimalik õnnetust vältida,» ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe. «Kiirus on see, mis eristab ehmatusi ja hukkunuid.»
Maanteeameti liiklusohutuskampaania «Aga mina olen kiirusjälgija» kestab 16. aprillist 13. maini. Kampaania on üks osa EV100 raames tehtavast «Aga mina» eeskujukampaaniate sarjast, mille kaudu Eesti riigiasutused ja eraettevõtted toetavad ja on eeskujuks teadlike ning turvalist elukeskkonda kujundavate valikute tegemisel.
Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, millist ohtu kujutab piirkiiruse ületamine asulakeskkonnas, eriti linnas. Kampaaniaga samal ajal toimuvad politsei- ja piirivalveameti liiklustalgud.