/nginx/o/2018/04/18/7795055t1h526a.jpg)
Kuna riigikohus jättis menetlusse võtmata endise Viljandimaa Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo kaebuse, siis tuleb mehel veeta kuus kuud vanglas.
Korruptandist endine Kõpu vallavanem läheb pooleks aastaks vangi (1)
18. aprill 2018, 10:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo soovis riigikohtus vaidlustada Tartu ringkonnakohtu otsust, millega mõisteti talle nelja aasta pikkune vangistus, teatas prokuratuur. Sellest tuleb kohe ära kanda kuus kuud vangistust, ülejäänud vangistus mõisteti tingimisi viieaastase katseajaga.
Süüdistuse järgi seisnes toimingupiirangu rikkumine valla tehingute korraldamises tema endaga seotud ettevõtetega aastatel 2009–2014. Samuti süüdistati Tõnu Kivilood Kõpu valla vara ja esemete (nt mööbel, kütus, raha) omastamises, millega tekitati vallale kahju üle 10 000 euro.
Ka süüdistati teda kahe soodustuskelmuse toimepanemises aastatel 2011–2013, mis olid seotud maaelu- ja põllumajandustoetuste taotlemisega ja millega riigile tekitati kahju ligi 80 000 euro ulatuses.
Kokku sai selles kriminaalasjas süüdistuse neli inimest ja kaks firmat, keda süüdistati samuti soodustuskelmuses või tegudele kaasaaitamises.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröride Allar Nisu ja Marge Püssi sõnul ilmestab endisele Kõpu vallavanemale mõistetud reaalne vangistus seda, et kohus suhtub valgekraelisse kuritegevusse üha tõsisemalt.
«Ringkonnakohus tõi selle juhtumi puhul eraldi välja, et karistused inimestele, kes on aastate jooksul võimu kuritarvitanud, on osutunud senises kohtupraktikas põhjendamatult leebeks,» ütles Püss.
«Tundub, et ühiskonnas on levinud arusaam, et valgekraelise kuritegevuse eest üldjuhul vangi ei mõisteta. See juhtum kummutab sellise arusaama, mistõttu saadab see ühiskonnale ühemõttelise ja selge signaali, et ka valgekraelise kuritegevuse eest mõistetakse reaalselt vangi,» lisas Nisu.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul on kohalike omavalituse juhtidel kohustus anda head eeskuju, kuidas ausalt ja läbipaistvalt omavalitsust juhtida ja kohalikku elu paremaks muuta.
«Enam kui kümme aastat juhtival positsioonil olevad omavalitsuse juhid peaksid ise olema eriti tähelepanelikud enda tegevuse suhtes, sest libastuda pikaaegsel sisse tallatud teel on seda kergem,» sõnas Ombler.
Tema sõnul võib isegi tekkida õigustamise tunne, et kohaliku elu korraldamine on ju edukalt korraldatud. Sellele võivad järgneda rikkumised ja omavolitsemine omavalitsuse varaga.
Kriminaalasja kohtueelse menetluse viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo. Kriminaalmenetlust juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.