Miks peab pärast kiiruseületamist politseinikule oma töökoha ütlema?

Riigihalduse minister Jaak Aab saabumas autoga vabariigi presidendi lõunasöögile. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Kui politsei 11. märtsi hommikul tabas Lõunakeskuse lähedal autoroolist riigihalduse ministri Jaak Aabi jääknähtudega, siis küsiti temalt muu hulgas, kellena ta töötab. Kuid miks ja mille jaoks politsei üldse küsib väärtegu menetledes inimese töökohta?

Tartu patrullitalituse juht Alvar Pähkel selgitas, et töökohta küsitakse protokolli täitmisel iga menetlusaluse käest. «Saadud info kantakse protokolli menetlusaluse isiku ütluste järele ning ta kinnitab sündmuskohal nende sõnade tõesust protokollile antud allkirjaga,» kirjeldas ta.

Väärteoprotokollile inimese töökoha märkimist nõuab Pähkli sõnul väärteomenetluse seadustik. «Politsei seda teavet oma töös ei vaja ega kasuta. Samuti ei mõjuta töökoha andmed kuidagi menetluse läbiviimist või karistuse määramist,» kinnitas ta.

«PPA on teinud korduvalt ettepanekuid väärteomenetluse seadustiku muutmiseks, et töökoha infoväli protokollilt eemaldataks, sest selline infoväli on ajale jalgu jäänud ning lisaks tähendab politseinikele protokolli vormistamisel täiendavat ajakulu. Muudatusettepanekuga pole seni arvestatud,» ütles Pähkel.

Patrullteenistuse juht lisas, et kui aegu tagasi võisid töökoha andmed vajalikud olla näiteks trahve sisse nõudnud kohtutäituritele, siis täna töötatakse riigis elektroonilise teabega ning sisuline vajadus menetlusaluse töökoha andmete kogumiseks protokollile puudub. Küll nõuab seda seadus.

Politsei pidas minister Jaak Aabi auto kinni pühapäeval, 11. märtsil kella 11.30 paiku Tartu ringteel Lõunakeskuse lähedal. Aab sõitis 50 km/h kiirusepiiranguga alas 73 km/h. Alkomeetri näit näitas ministri väljahingatavas õhus tema joobeaste 0,14 milligrammi liitri kohta. Vere alkoholisisaldus oli seega 0,28 promilli.