Graafikud: millises maakonnas on enim lapsi, kus on kõige turvalisem elada ja parimad võimalused?

Hoolimata sellest, et Hiiumaal juhtub kõige rohkem veeõnnetusi, peavad just saarlased ja hiidlased oma elukeskkonda kõige ohutumaks. Foto: Scnapix

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetest selgub muuhulgas, et majanduslikult läheb kõige kehvemini põlvamaalastel, oma elukeskkonda peavad kõige turvalisemaks saarlased ja hiidlased ning tervena elatud aastate arvu vahe on maakonniti kuni 20 aastat. 

Eelmisel nädalal avaldas TAI maakondlikud terviseandmete ülevaated, millest selgub, et Eesti maakondade vahel valitseb kohati üsna suur ebavõrdsus ning napib samaväärseid võimalusi. Rahvastiku andmeid võrreldes tuleb näiteks välja, et kõige kauem elavad tervetena Läänemaa mehed ja naised (meestel 62 ja naistel 67 aastat), kuid Jõgevamaa meestel ja naistel on neid aastaid tunduvalt vähem (meestel 42 ja naistel 48 aastat). 

Märgatav erinevus on ka loomuliku iive näitajates. Kui kõige kõrgem on see 10 000 inimese kohta Tallinnas (2,2 inimest), siis madalaima näitajaga paistab silma Valgamaa (-8,3). Eesti keskmine iive on mõnevõrra kõrgeim, kuid siiski negatiivne (-1,3).  

Elanikkonna vanuselise jaotuse võrdlusest tuli esile, et laste osakaal on suurim Tartumaal (18,5 protsenti), väikseim aga Hiiumaal (11,6 protsenti). Üle 65aastaseid on enim Jõgevamaal (22,7 protsenti) ning kõige väiksem on nende osakaal Harjumaal (17,3 protsenti). 

Maakondade võimalusi võrreldes jääb silma, et eriti kehvasti läheb Põlvamaal. Seal on kõige madalam tööhõive (48, 5 protsenti), Eesti madalaim brutopalk (864 eurot) ning kõrgeim suhtelise vaesuse määr (32,2 protsenti). Suhtelises vaesuses elavaid lapsi on aga enim Valgamaal (46,4 protsenti). Kõige paremini läheb Harjumaal, kus tööhõive on 71,3 protsenti ja keskmine brutopalk 1271 eurot. Suhtelise vaesuse määr on Harjumaal 16 protsenti, laste suhtelise vaesuse määr jääb 13,1 protsendi juurde. 

Turvatunne on kõrgeim saarte elanikel, madalaim Ida-Virumaal ja Harjumaal. Suured on erinevused siseturvalisusega seotud teemades: kuritegevus, kuid ka vigastussurmad, sh tule- ja veeõnnetustes kannatanud. Tuhande elaniku kohta pannakse enim isikuvastaseid kuritegusid toime Põlvamaal, varavastaste kuritegude edetabelit kroonib Harjumaa. Kõige ohutum on mõlemas kategoorias saartel. 

Raskeid ja surmavaid tööõnnetusi tuleb kõige sagedamini ette Lääne-Virumaal ja Järvamaal. Liiklusesse jätab oma elu või saab vigastada enim inimesi Raplamaal, ohtlik on ka Pärnu- ja Järvamaal ning Kagu-Eestis. Enim joobes juhte tabatakse Võrumaal, pea poole väiksem on roolist tabatud purjutajate arv Harjumaal. 

Tuleõnnetustes kannatanuid on enim Võrumaal (45,7 100 000 inimese kohta), uppumisi ja veeõnnetusi tuleb kõige sagedamini aga ette Hiiumaal (22,6 100 000 inimese kohta). Samas on tuleõnnetustes kannatanute arv Hiiumaal kõige väiksem. 

Kliki nooltel ja vaata samuti, milliste positiivsete ja negatiivsete tervisenäitajatega paistavad eri maakonnad silma. Täispika ülevaate oma maakonna elanike tervisest leiad TAI terviseinfo kodulehelt.