Yana Toom: üritan tekitada selget Brüsseli survet

Yana Toom

FOTO: Pm

Keskerakondlasest Euroopa Parlamendi liige Yana Toom tunnistab, et ehkki riiklik kodakondsuspoliitika pole Euroopa Liidu asi, on tema eesmärgiks tekitada Brüsseli surve, et kodakondsusetud saaksid valida europarlamenti. «Ja küll ma sellega hakkama saan!»

Kaur Kenderi kutsumine oli teie idee?

Petitsioon oli koostatud minu büroos, korjasime sinna allkirju. Kokku oli allkirju 20 000 ringis, Eestis korjati peaaegu 10 000. Kaur Kenderi allkiri oli seal olemas. Kui Sergei Stepanov (petitsiooni ametlik esitaja oli Eesti elanik Sergei Stepanov - toim.) ütles tervislikel põhjustel ära, siis pidin kolme päevaga tekitama talle asendaja. Arvasin, et Kaur Kender oleks väga tore ja ta igati õigustas minu ootuseid.

Eestis on olukord siis tegelikult nii halb nagu väljendab Kaur Kender?

Kaur Kender väljendas oma seisukohta. Ta ütles, et ei taha pidevalt viibida ruumis, kus koguaeg räägitakse okupatsioonist. Mulle ka ei meeldi see pidev haavades urgitsemine.

Ometi see, kuidas te selle teema tõstatate, teeb samamoodi seda – järjekordne torge mõlema rahvuse haavadele.

See on suunatud küsimus, mida ei peaks ajakirjaniku puhul olema. Teie küsimuses sisaldub väide ja te tahate, et ma nõustuksin selle väitega või mitte.

Mis selle petitsiooni eesmärk oli?

Meil on olemas kuus protsenti elanikkonnast, kes maksavad makse, ka Euroopa Liidu makse, aga kes ei ole poliitiliselt esindatud. Kogu selle kampaania eesmärk on juhtida Euroopa tähelepanu sellele, mis toimub. See olukord ei ole normaalne. Euroopa Liit on saatnud Eestile arvukaid ettekirjutusi probleemi lahendamiseks.

Mis see lahendus siis teie hinnangul oleks? Et halli passiga inimestele antakse automaatselt sama staatus nagu kodanikel?

Euroopa Liit ei saa sekkuda kodakondsuspoliitikasse.

Aga teie seda ju taotlete?

Me arutasime hääletusõigust Euroopa Parlamendi valimistel, see ei võrdu kodakondsusega. Need on erinevad asjad. Ma poleks kunagi andnud sisse petitsiooni, kus ma kutsuks üles andma mittekodanikele kodakondsust, sest see petitsioon poleks menetlusse võetud. See on liikmesriigi pädevus.

See on osa diskussioonist, kas halli passiga inimeste õigusi tuleks muuta. See ju on Eesti siseasi?

Inimõigused ei ole ühe riigi siseasi. Ja kui on, siis see riik ei ole Euroopa Liidu liikmesriik.

Kuulan seminari ja petitsiooniosa. Ühel arutletakse ja selgitatakse väga neutraalselt, miks meil selline olukord on kujunenud. Ja siis tuleb petitsiooniosa, kus Kaur Kender teie külalisena teatab, et Eestis on katastroof, sest mittekodanikel pole poliitilisi õigusi.

Mittekodanikel pole poliitilisi õigusi ja mitte ükski ekspert ei väitnud vastupidist.

Selles osas ei võetud ka äärmuslikke seisukohti.

Kui inimene oleks rahul, siis ta poleks petitsioonile alla kirjutanud. Kui ta alla kirjutas, siis tähendab, et tema seda asja nii rahulikult ei võta ja nii positiivselt ei hinda.

Kuivõrd selline petitsioon mõjutab Eesti riigi mainet?

Eesti riigi mainet mõjutab palju hullemini see, et kuus protsenti Eesti elanikkonnast pole poliitiliselt esindatud (kodakondsuseta inimestel on õigus valida vaid kohalikku omavalitsust - toim.).

Kogu mure lahendame ära sellega, et anname neile õiguse hääletada europarlamenti?

Kogu selle asja lahendus see ei oleks muidugi, aga konkreetne petitsioon puudutas seda. Järgmine petitsioon, mille me andsime Kaur Kenderiga sisse, puudutab vaba liikumist Euroopa Liidus. Me kõik kollektiivselt astusime Euroopa Liitu, aga inimesed, kes maksavad ühenduse makse, ei saa nautida kõiki vabadusi, mida me nimetame Euroopa Liidu põhivabadusteks, nagu näiteks vaba liikumise võimalus. Neil ei ole vaba liikumise võimalust ei tööjõu ega teenuste osas.

Kas te ei leia, et see on inimeste endi otsus?

Nad ei ole sellist otsust ise teinud, nagu näitavad integratsioonimonitooringud - 50 protsenti inimestest, kellel ei ole halli passi, räägivad, et nad ei ole võimelised sooritama eesti keele eksamit tasemele B1. Kui me lähme Narva linna ja räägime inimestega 65+, siis me saame aru, et see on väga keeruline ülesanne.

Ma leian, et kõik inimesed, kes on Eestis need aastad elanud ja sündinud, elavad halli passiga, ei võtnud vene kodakondsust, mis on imelihtne, näitasid sellega oma lojaalsust Eesti riigile. Ja neile oleks suuremeelne anda kodakondsus, kui nad seda soovivad ja kinnitavad, et on lojaalsed Eesti riigile.

Šveitsi teadlane ütles samal seminaril, et halli passi omanikel pole motivatsiooni saada Eesti kodakondsust?

Minu jaoks tema argument ei päde. See on täpselt see, et viinamarjad on hapud. Kui sa midagi ei saa ja tead, et ei saa, siis selleks, et säilitada terve mõistus, sa leiutad endale igasuguseid motivatsioone. Urmas Paeda argument, et viisavaba reisimine Venemaale on kullatükk, siis nii ei ole. Eile sisse antud petitsioonis osutame tähelepanu sellele, et Eesti kodanikud saavad viisavabalt reisida 139 riiki, aga mittekodanike puhul on see arv 15.

Te ütlete, et kodakondsuse ja halli passi küsimus on kompleksne ja keeruline, miks seda siis hakata sikutama ühest, europarlamendi nurgast. Miks seda ei võikski ilma viha õhutamata arutada, mitte nii, et öelda ühele kogukonnale, kui palju liiga teile tehakse ja teisele lajatada, et teie olete need, kes liiga teevad?

Ma usun, et ma üritan seda teha emotsioonideta.

Milleks siis kutsuda Kaur Kender esinema?

Miks ma ei pidanud seda tegema? Ta oli väga viisakas, ta rääkis rahuliku häälega oma seisukohta.

Ta ütles Euroopale, et Eestis toimub katastroof mittekodanikega.

Meil on teiega erinev arusaam viisakusest. Valetamine ei ole viisakus. Mis puudutab vaenu õhutamist, siis ma arvan, et vaenu õhutab keegi Urmas Paet, kes valetab, et oli šokis sellest, mis seal kõlas. Ta on poliitik, ta peab säilitama külma närvi ja kuulama rahulikult argumente. Ega meie poole ei pöördu inimesed, kellel on kõik lust ja lillepidu. Kui tuleb keegi probleemiga, siis ta vahepeal ütleb väga halvasti. See on meie töö, kuulame ära väga rahulikult.

Eks poliitikud leiavad alati võimaluse, kuidas väljaütlemisi enda kasuks pöörata, nagu ka ilmselt Vene propaganda, kes väljaöeldut kolmandal eesmärgil kasutab. Aga lahendust sellest ju ei sünni?

Ma usaldan Kenderit, sest ta on aus inimene. Ja mis on mulle sümpaatne, olles etniline eestlane, sünnijärgne kodanik, ta valutab pead ja südant mittekodanike pärast. Ega neid eestlasi ülearu pole paraku. Mis puudutab seda, miks ma seda kõike teen ühest otsast, siis väga lihtne – mul on töökoht Euroopa Parlamendis. Kui ma oleks kultuurimaja direktor, siis ma tegeleks sellega kuidagi teistmoodi.

Kas teie eesmärk on, et eestlased ja venelased saaksid ühes riigis koos eksisteerida?

Just. Kuidas piiraks hääleõigus mittekodanikele Euroopa Parlamendis eestlaste õigusi?

Kas te ei arva, et mida äärmuslikumaks see diskussioon läheb, seda keerulisem on eestlasi veenda selles, kas halli passi omanikel võiks olla rohkem õigusi?

See ei vasta tõele. Esiteks see diskussioon ei lähe äärmuslikuks, vaid see kruvitakse äärmuslikuks poliitilistel põhjustel. Kohale tuleb Ivari Padar, kes on põllumajanduskomisjoni liige, ja hakkab hääletama asendusliikmena sotside ridades, sest on vaja omasid kaitsta. Mis sa ronid võõrasse asja, kui sa pole pabereid lugenud ja eksperte kuulanud? See on pingete üles kruvimine, valimised on tulemas.

Aga te ütlete ju, et kodakondsus pole europarlamendi teema?

See oli europarlamendi teema enne laienemist. Meile pidevalt tehti ettekirjutusi, kuidas teema lahendada. Ma üritan tekitada väga selget Brüsseli survet selles osas, et need inimesed saaksid hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. Ja küll ma sellega hakkama saan.

Teie petitsioon suleti, mis te sellest arvate?

Siin suletakse kõik petitsioonid, see on protseduur, siis kui on asi läbi vaadatud. Ei ole ühtegi petitsiooni, mis on alati lahti. Vastu võeti otsus, et me saadame kirjad Läti ja Eesti valitsustele ja Euroopa Komisjonile, kus avaldame tungivat soovi, et nad algataksid diskussiooni uuesti. Halli passiga inimesele see pole lahendus, aga see on samm edasi.

Tagasi üles