Valner: hea, et koerapiinaja UFOdest ei rääkinud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Marge Arumäe hooletusse jäetud koer Claudia.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Loomakaitsja Heiki Valner leidis tänases ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Pärnu elaniku Marge Arumäe õigeks mõistmine koera piinamises annab julgustust kõigile loomade kallal jõhkrutsejatele.

«Minu arust on see otsus kahetsusväärne, see annab rohelise tee kõigile loomapiinajatele,» ütles Valner Arumäe juhtumit kommenteerides. «Ükskõik, mis sa teed, ükskõik, mis sa kohtus ütled, sa jääd alati võitjaks.»

Valner tõi naeruväärsena välja Arumäe kohtus esitatud teooria oma koera peal parasiteerinud ülikiiresti arenevast lihakärbsest, kes suudab kolmes arenguetapis vaklu toota. «Hea, et ta ei öelnud, et UFOd käisid!» ironiseeris loomakaitsja.

Valner leidis, et loomade kohtlemine on üldise kultuuri ja kultuurituse küsimus ning tõi välja, et Eestis on ka liikluskultuur madal. Ta lisas, et loomadega ümberkäimine saab alguse lastetoast ja seda peaks iga ema ja isa oma järeltulijatele õpetama.

Õigusteadlane: Arumäe jäi väärteos siiski süüdi

Õigusteadlane Jüri Saar rõhutas, et kuigi esimese astme kohus mõistis Arumäe kriminaalsüüdistuses õigeks, jäi ta väärteos ikkagi süüdi. «Siin tuleks kindlasti täpsustada, et kuriteosüüdistuses mõisteti inimene õigeks, aga väärteosüüdistuse karistuse saab ta nii või teisiti, pole mingit kahtlust, et tegu oli looma väärkohtlemisega,» rääkis Saar.

«Kuriteona kvalifitseerimine eeldab ikkagi väga kindlaid tunnuseid, selle koosseisu puhul peab olema kolm tingimust täidetud – see peab olema toimunud avalikus kohas, mitmendat korda või olema toimunud erilise julmusega,» loetles õigusteadlane. «Ma eeldan, et kohtunik tutvus selle case’iga ikkagi päris põhjalikult ja leidis nähtavasti, et sealt ei olnud võimalik selget tahtlust välja lugeda või seda, et inimene kuidagi nautis looma piinamist.»

Saare sõnul on kõige rängema loomapiinamise eest praegu võimalik määrata ühe aasta pikkune vanglakaristus. Valneri sõnul on Eestis seni aga vaid kaks loomapiinajat vangis olnud ning nad kandsid ühe ja kahe kuu pikkusi karistusi.

Veterinaarametil üle Eesti 17 järelevalvajat

Veterinaar- ja toiduameti loomakaitsebüroo juhataja Tarmo Serva rääkis, et Eestis tegeleb loomakaitse järelevalvega 17 inimest, kelle põhitööks on aga põllumajandusloomade pidamistingimuste kontroll. «Regulaarne järelevalve on olemas põllumajandusloomade üle, tapamajades ja katseloomadega tegelevates ettevõtetes,» ütles Serva ja möönis, et lemmikloomade pidamistingimuste osas toetutakse valdavalt eraisikute ja Loomakaitse Seltsi kaebustele.

Ka Heiki Valner ütles, et ametlik kontroll on ressursside puudumise tõttu nõrk. «Veterinaaramet peab kontrollima kõike lautadest hamburgeriputkadeni, kõike, mis puudutab meie toidulauda, neid pole mõtet kiruda, nad lihtsalt ei jõua,» ütles ta.

Loomaarst Tiina Toomet arvas, et sageli kannatavad loomad mitte inimeste pahatahtlikkuse, vaid laiskuse ja teadmatuse pärast. «Eesti probleem on võib-olla ka natuke see, et meil on väga palju koera- ja kassipidajaid, kes peavad neid linnas nii, nagu vanavanemad pidasid maal – et noh, ta saab ju ise hakkama,» ütles Toomet.

«See on moes, loom kuulub happy family juurde, aga siis selgub, et see ei olegi nii, nagu vanaemal maal, et ta haugub, jääb haigeks, temaga tuleb jalutada ja dresseerida. Paljud lood ei tulene pahatahtlikkusest, vaid rumalusest ja laiskusest,» rääkis Toomet.

Tagasi üles