Riigikogus arutlusel olev relvaseaduse eelnõu annaks ettevõtjatele esimest korda võimaluse rajada Eestisse tehased, mis siin kohapeal valmistaksid laskemoona, käsitulirelvi, lahingumoona ja muud sõjatehnikat.
Eestisse võidakse peagi rajada relvatehaseid (13)
2. mai 2018, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Virumaal Kadrinas paikneva ettevõtte Eesti Arsenal juhatuse liige Jens Haug rääkis, et nemad toodavad praegu sõjalise otstarbega lõhkematerjale, mida nad ka kaitseväele tarnivad. Selleks kasutab ettevõte välismaal asuvaid tehaseid.
«Oleme seda seadust väga oodanud ja loodame, et see läheb läbi ja saame alustada esimestest sammudest, et mingil hetkel saaks Eestis tööle ka normaalne tehas,» lausus ta.
Haug nentis, et seaduse tegelik rakendumine, sh tehaste ehitamine võtab palju aega. Praegu ei ole relvatehase ehituseks võimalik isegi detailplaneeringut küsima minna. Kui palju seesuguseid tehaseid Eestisse rajada võiks, ei osanud tänasel pressikonverentsil kaitseministeeriumis veel keegi öelda.
Eesti Kaitsetööstuste Liidu juht Ingvar Pärnamäe tõi esile neli valdkonda, kus on näha, et lähiajal võidakse seadust praktiliselt rakendada: laskemoona ja lõhkeaine tootmine, käsitulirelvade valmistamine, autonoomsete süsteemide sidustamine relvasüsteemidega ning remont ja hooldus.
«Me oleme seda seadust väga oodanud ja me loodame, et see läheb läbi ja me saame alustada esimestest sammudest, et mingil hetkel saaks Eestis tööle ka normaalne tehas.»
/nginx/o/2018/05/02/7820133t1h7008.jpg)
Kaitseministeeriumi hinnangul on praegu Eestis viis-kuus ettevõtet, kes sooviks lähiajal relvade ja lahingumoona tootmise või käitlemisega alustada.
«Remondi ja hoolduse valdkond on laiem sektor, kus ei tegutse ainult üks ettevõte. Samas ma ei usu, et kohe alguses hakkaks käsitulirelvi hulgaliselt ettevõtteid Eestis tootma,» ütles Pärnamäe ning lisas, et tõenäoliselt jääb see ühe ettevõtte, NordArmi pärusmaaks. NordArmi veebipoes on müügil relvade lisatarvikud, laskemoon jms.
Tuntud kaitsetööstusettevõtte, mehitamata sõidukite arendaja Milrem Roboticsi juht ja omanik Kuldar Väärsi rääkis, et seni on nende töö käinud niimoodi, et mehitamata sõidukitele on relvasüsteeme integreeritud kaitseväe territooriumil. See seab aga suuremale tootmisele kindlad piirangud.
«Kaitsetööstuses toimetades ja tegeledes jõuavad ettevõtted varem või hiljem paratamatult teemadeni nagu laskemoon ja relvad. Paradoksaalselt on see tegevus seni Eestis olnud väga piiratud,» lausus ta.
Eelnõuga luuakse kodumaistele ettevõtetele seaduslik alus, et need saaksid hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Eesti kaitsetööstus on tegemas jõudsaid samme, et muutuda maailma mastaabis tõsiselt võetavaks partneriks nii riikide erinevatele julgeolekujõududele kui ka teistele kaitsetööstusettevõtjatele. Eesti kaitsetööstusettevõtjad on valmis tootma mitmeid kaitsevaldkonna tooteid ning paistavad silma niinimetatud tarkade lahenduste arendaja ja valmistajana.
Põhilised hüved on tootjate sõnul selles, et kaitsevägi saab kvaliteetset kodumaist toodangut, majandusele loob see juurde töökohti ning ka majanduskasvu. «See annab meile uued inseneriteadmised, mida praegu Eestis tegelikult ei ole,» lausus Haug.
Kaitseminister Jüri Luik tõdes, et Eesti relvaseadus on suhteliselt suurte piirangutega. «Eestis on relvade omamine ülimalt täpselt reguleeritud, iseenesest ma seda väga toetan, aga samas peab relvaseadus arvestama ka tööstuse ja kaitseväe seisukohti,» ütles ta.
Relvaseaduses on kaitseministri sõnul suur auk – kaitsetööstusel ei ole seaduslikku alust, et töödelda lõhkeainet. Järelikult ei ole võimalik toota sõjarelvi, laskemoona jms. «Need on kõik tootmisartiklid, mis meile samuti huvi võiks pakkuda,» tõdes ta.
Luik rõhutas, et lõhkeainega töötavate ettevõtete töö oleks Eestis väga täpselt reguleeritud. Esmalt hõlmaks see nii ettevõtte juhtide kui ka kõigi töötajate taustakontrolli, ettevõttel peaks olema tegevusluba ning toimuks ka tehaste käitamiskontroll. Ettevõtete ühinemiseks on vaja riigilt luba ning tegutseda saaksid ainult Eestis registreeritud ettevõtted.
Trahvid rikkumiste puhul oleks eelnõu järgi karmid: kuni 16 miljonit eurot.
Möödunud aastal tegi kaitseministeerium kaitseinvesteeringuid kogusummas 233,7 miljonit eurot. Näiteks lahingumoona hangiti 42,75 miljoni euro eest, ent vaid 11 protsenti sellest tuli kodumaistelt tootjatelt, ülejäänud pidi välismaalt ostma. Mullu investeeris kaitseministeerium 55,8 miljonit eurot maismaasõidukite hankimiseks, millest suurem osa läks Hollandi riigile CV90 ostuks.