Eelmisel nädalal Põhja-Tallinnas kinnipidamise käigus kriminaalpolitseinikke signaalrelvast tulistanud kahtlustatav narkokurjategija võeti vahi alla.
Tallinnas politseinikke tulistanud narkokurjategija võeti vahi alla
7. mai 2018, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
3. mail kell 15.55 toimus Tallinnas Kari ja Randla vahelisel haljasalal 38-aastase mehe kinnipidamine, kelle kohta laekus andmeid, et ta võib olla seotud fentanüüli ebaseadusliku käitlemisega.
Mehe kinnipidamise käigus osutas mees politseinikele vastupanu ning üritas põgeneda. Ta võttis enda jope alt revolvri-sarnase eseme ning tulistas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse kriminaalpolitseinike suunas.
«Toimus mitu lasku ning üks politseinikest sai kergelt vigastada. Arstiabi ta ei vajanud. Hiljem selgus, et laske tehti signaalrevolvrist,» kommenteeris kriminaalasja kohtueelse menetluse juht Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Mari Vunk.
Prokurör lisas, et kuivõrd tegu on tõsise juhtumiga, kus inimene ei allunud politsei korraldustele, vaid hoopis ründas ametnikke, siis oli see põhjus kohtule vahistamistaotluse esitamiseks. Harju maakohus andis loa mehe vahistamiseks.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Juhan Ojasoo sõnul oli tegemist väga ohtliku olukorraga, mis lõppes isegi hästi. «Igasugused õhkrelvad, stardipüstolid ja relvamaketid on välimuselt tulirelvadega ülimalt sarnased, mistõttu võinuks see olukord eskaleeruda tulevahetusega. Õnn on, et vahejuhtum päädis politseiametnikule vaid kergete vigastustega,» ütles ta.
Ojasoo sõnul peavad relva või relvataolist eset omavad inimesed seda enesega kaasas kandma igal ajahetkel varjatult. Relva kandmise või vehkimisega ei tohi tekitada hirmu ümberkaudsetes inimestes. «Üldiselt võiksid inimesed relvi ja relvataolisi esemeid kasutada vaid sihtotstarbeliselt ning nende niisama kaasas kandmist tuleks sootuks vältida,» lisas ta.
Viimase aja trend
Viimasel ajal on prokuratuuri teatel Harjumaal oluliselt kasvanud rünnete arv, kus kannatanu hirmutamiseks kasutatakse relva. Enamasti pole tegu tulirelvaga vaid pneumo- ehk õhkrelvaga, kuid need on välimuse poolest väga sarnased tulirelvadele. Pneumorelvaga kellegi ähvardamine või kellegi sihtimine isegi juhul, kui seda tehakse n-ö naljaviluks, võib olla karistatav.
Harju maakohus tunnistas mullu sügisel süüdi 38-aastase mehe selles, et ta aasta tagasi 8. augustil, seistes sõiduteel kaupluse vastas, suunas pneumaatilise püstoli Makarov sõitva mootorsõiduki BMW poole. Kohus määras karistuseks reaalse vangistuse pikkusega neli kuud.
Harju maakohus tunnistas veebruaris süüdi 31-aastase mehe selles, et tänavu 11. veebruaril sooritas ta bussis ühe lasu pneumaatilisest püstolist. Paar päeva hiljem viibis mees ühes toitlustuskohas, kus suunas pneumaatilise püstoli ühe külastaja poole. Kohus määras mehele karistuseks tingimisi vangistuse ning suunas sotsiaalprogrammi.
Märtsis tunnistas kohus süüdi 28-aastase mehe selles, et eelmise aasta 5. novembril viibides pargis, sihtis ta stardipüstoliga kolme inimese suunas ning ähvardas neil põlved ja ajud sodiks lasta. Kohus määras karistuseks tingimisi vangistuse kohustades teda täitma kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.