Liiklusjurist: Euroopa liigub ühise lubatud alkoholipiirmäära lävendi suunas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Viinapuu. Illustreeriv foto.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Tunnustatud liiklusjuristi Indrek Sirki sõnul on tänane Eestis kehtiv mootorsõidukijuhtidele kehtestatud madal alkoholipiirmäär õigustatud, samas oleks sellist arutelu ühiskonnas kindlasti vaja.

Sirki sõnul on kõik liiklusreeglid nii nagu enamik teisi seadusi, ühiskondlik kokkulepe ning esmalt oleks vaja analüüsi selle kohta, millised piirangud tegelikult vajalikud on ning kas need piirangud on proportsionaalsed, tagamaks meie ühiskonna normaalset toimimist.

Eksperdi hinnangul liigub Euroopa praegu tõepoolest selle suunas, et kõikides riikides oleks karistatav lävend ühesugune (ehk mitte rohkem kui 0,5 promilli).

«Eelkõige on see suunatud riikidele, kus lubatud alkoholikontsentratsioon veres on üle 0,5 promilli. Eri olukordades on inimese tähelepanuvõimel ja koordinatsioonil erinev kaal. Seetõttu on paljudes riikides diferentseeritud ning kohaldatud madalamaid määrasid näiteks veoautojuhtidele (kuna veoauto mass on suurem ja sellest tulenevalt ka tagajärjed raskemad), bussijuhtidele (massi ja suurema inimeste arvu tõttu on tõenäoline raskema tagajärje saabumine), noortele juhtidele (niigi väheste kogemuste tõttu suutlikkus ohutult liigelda on madalam), eritalituse sõidukitele (osalevad liikluses suuremat ohtu luues), liiklusõnnetuses osalenud juhtidele (loogika, et kui põhjustasid õnnetuse või osalesid selles, siis järelikult ikka alkohol mõjutas),» selgitas Sirk.

Põhiosa Eesti õnnetustest põhjustavad kained juhid 

Seda, miks Eestis ei ole diferentseerimise teed mindud, põhjendab liiklusjurist eelkõige segadusega, mida erandite loomine põhjustab. «Samas on paindlikkus üha olulisem ühiskondlike suhete reguleerimisel ning ühe argumendina on alati laual ka meie liiklejate valmisolek ja võimekus toimetulekuks,» rääkis ta.

Seda, et Eesti juhtidele ei tohikski kõrgemaid lubatud alkoholitasemeid kättesaadavaks teha, Sirk ei arva. «Väidetakse, et Eesti juhid tulebki hoida lühema keti otsas ning liiklusõnnetuste statistika kinnitab vajadust hoida lubatud alkoholitase madalal. Paraku on need vaid emotsionaalsed ning teaduslikult põhjendamata väited. Reaalsuses on raskete liiklusõnnetuste arv võrreldes 20 aasta taguse ajaga märgatavalt vähenenud, hukkunute arv lausa mitmekordselt. Liiklusõnnetuse joobeseisundis põhjustanud isikute arv on vähenenud veelgi suuremas määras, mis tähendab, et joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste arv ei ole mitte üksnes absoluutarvudes vähenenud, vaid ka joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetuste osakaal kõigist õnnetustest on vähenenud. Põhiosa avariidest põhjustavad ikkagi kained juhid,» selgitas liiklusekspert.

Politsei kontroll on vähenenud

Statistika näitab, et politsei poolt avastatud joobes juhtide arv väheneb, kuid üheks suureks vähenemise põhjuseks on harvem järelevalve. «Roolijoodikute avastamine sõltub ikkagi väga suurel määral sellest, kui palju politsei jõuab juhte kontrollida. Kahjuks on alates 2017. aastast kontrollide arv märgatavalt vähenenud, kuid avastatud joobes juhtide arv mitte nii palju,» rääkis Sirk.

See aga tähendab tema sõnul seda, et protsentuaalselt on kontrollitud juhtide seas joobes juhte rohkem. Samas möönab liiklusjurist, et statistika võib olla eksitav, sest joobekontrolli käigus alkoholi tarvitanud juhi tabamise tõenäosus on suurem kuu alguses nädalavahetusel, võrreldes kuu teise poole ja tööpäeva keskel tehtud kontrollidega. «Küsimus on eelkõige sõnumis liiklejatele: kas politsei on kontrollimas üksnes rikkujate tabamise eesmärgil kalarikkas tiigis või mõjutab preventiivselt ka neid liiklejaid, kes arvavad, et kolmapäeva lõuna paiku võib promillidega sõita vahelejäämist kartmata.»

Eesti on diskussiooniks valmis

Sirk leiab, et Eesti liiklus, liikleja ja ühiskond on valmis diskussiooniks promillimäära teemal. Tema sõnul tuleks kaaluda eri liiklejatele eri piirmäärade kehtestamist ning hetkel on ka karistused väikeses ulatuses piirmäära ületamise eest ebaproportsionaalselt kõrged (rahatrahv kuni 400 eurot, juhtimisõiguse võib esmakordsel rikkumisel ära võtta kuni 9 kuuni). Sirgi selgitusel võib oma alkomeetrit omamata piirmäära lähedase olukorra äratundmine olla väga raske. Seda enam, et käsialkomeetrid ei pruugigi ilma kalibreerimiseta väikeseid koguseid ära tunda, samas kui politsei kasutuses olevad alkomeetrid on tundlikumad ja täpsemad. 

Sirk tõdeb, et tema hinnangul on tänane suhteliselt madal piirmäär siiski õigustatud. «Meil ei ole siiski nulltolerants, mis tähendab, et taruvaigu pritsimisest kurku või ohtrast keefiri joomisest ei saa piirmäär tõusta üle 0,2 promilli. Pigem hoida pikem vahe alkoholi tarvitamise ja juhtimise vahel ning loobuda ka lõuna või õhtusöögi kõrvale kannu õlle või pokaali veini tarbimisest, kui on teada, et tuleb istuda rooli. Alkohol ei ole inimese toimimiseks hädavajalik,» rääkis ta.

Teisalt tunnistab ekspert, et vaja ei oleks kehtestada või hoida ebamõistlikke piiranguid. «Täna on tavaline, et alla 0,5 promilli korral pärast politsei poolt materjalide vormistamist võib inimene autoga edasi sõita. Võib-olla piisakski tema lühiajalisest liiklusest kõrvaldamisest ning nii range karistamine poleks vajalik,» selgitas liiklusjurist.

Sirgi sõnul on peamiseks inimeste teadlikkuse tõstmine, sest paljud inimesed kahjuks ei taju, kuidas ja kui kaua alkohol neile mõju avaldab. «Hinnatakse ennast üle enesetunde järgi, aga ka lihtsalt teadmatusest. Poole liitri õlle mõju on eri inimestele erinev, kuid lähema tunni jooksul ei ole üldiselt rooli taha mõtet kippuda,» toonitas jurist.

Tagasi üles