Värske minister sattus kirikuraha küsimuses riigikogulaste turmtule alla Eelnõu sai napi toetuse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Janek Mäggi

FOTO: Sander Ilvest

  • Mäggi esimene eelnõu tutvustamine ministriametis
  • Valitsus plaanib kirikutele eraldada 8 miljonit eurot
  • Eelnõu läheb teisele lugemisele

Riigihalduse minister Janek Mäggi astub täna uues ametis esimest korda riigikogu ette eelnõu tutvustama ja parlamendisaadikute küsimustele vastama. Esimene proovikivi pole aga kergete killast: minister pidi saadikutele selgitama, miks on vaja muuta erastamisest laekuva raha kasutamise seadust ning lisada sinna ka toetused kirikutele. 

Seadusemuudatuse eesmärk on ajakohastada erastamisraha kasutamise eesmärke. Ühe –ning seni suurima tähelepanu saanud – muutusena tuleks seadusse kirikutele toetuse andmine omandireformi reservfondi vahenditest. Eelnõu läbi napilt (häältega 41-36) esimese lugemise. 

Värske minister sattus turmtule alla

Olukorda, kus ka oma erakonnakaaslastel jagub eelnõu kohta kriitilisi küsimusi, ei kohta riigikogus just iga päev. Nii juhtus aga värske riigihalduse ministri Janek Mäggiga. 

Mäggi toonitas, et tegu on väärtusotsusega ning eelnõu põhieesmärk on pikaajalise vaidluse lõpetamine valitsuse ja kirikute vahel. Tema sõnul näitab riik end selles vaidluses mõistliku läbirääkimiste poolena ning kirikutele eraldatavad summad (kokku ligi kaheksa miljonit eurot) on kompromiss.

Andres Herkel (Vabaerakond) uuris, miks on siiski otsustatud just niisuguse lahendusega riigikogu ette tulla, mitte oodata näiteks järgmise aasta riigieelarve koostamist.

Mäggi tõdes, et ei olnud kahjuks selle lahenduse väljatöötamise juures ega saanud öelda, miks just selline lahendus leiti. «Praegusel kujul on rong läinud sõitma neid rööpaid pidi. Aga tähtsam, kui see, kuhu see rong jõuab, on see, et ta jõuaks oma sihtjaama.»

Urmas Kruuse (Reformierakond) märkis, kuidas vägisi hakkab jääma mulje, et kui riigis tekib probleem, võetakse taskus raha ja makstakse kinni. «Kas riigil ei ole mõistlikum minna kohtusse?» uuris ta. 

«Praegusel juhul on murekoht selles, et oleme saanud kirikutelt nõusolekud, lubadused. Kui see seadus saab vastu võetud ja kokkulepped sõlmitud, loobutakse ka nõuetest,» vastas Mäggi.

Toomas Kivimägi (Reformierakond) soovis värskele ministrile edu ning tundis talle kaasa, et ta peab kaitsma eelnõud, mille väljatöötamise juures ta polnud. Kivimägi rõhutas, et riik loob okupatsioonikahjude kandmisega pretsedendi. Alternatiivina võiks kasutada riiklikku pühakodade programmi. «Kui valitus tahab pühakodasid toetada, eraldagu sinna raha. Mitte mööda seda kõverat minna.»

Keskerakonda kuuluv Peeter Ernits toonitas, et kirikuid peaks aitama, aga teisest «potist», mitte omandireformi reservfondist. «See on nagu sadul sea seljas,» tõi ta võrdluseks. «Olen seitse aastat riigikogus olnud ja esimest korda olen avastanud, et ma olen Heimar Lengiga ühte meelt. See näitab, et Eesti riigis on midagi väga valesti,» sõnas Valdo Randpere (Reformierakond).

Seepeale toonitas Mäggi, et tegu on alles seaduse eelnõu esimese lugemisega.

Igor Gräzin (Reformierakond) iseloomustas eelnõud kui «kisendavat silmakirjalikkust». «Minu ettepanek oleks: te võtate selle seaduse ilusti tagasi – ta kisendab teeskluse ja silmakirjalikkuse järele valitsuse poolt, kes ei julge öelda ühte asja: kirik on tähtis, kirik ei ole lihtsalt MTÜ. Kui seda ei julgeta öelda, hakkavad pihta vigurdamised.» Henn Põlluaasa (EKRE) pahandasid ministri vastused. «Te olete asunud sõna otsest mõtte riigikogulasi solvama oma mittevastamiste, keerutamistega, te peate meid lollideks! Sellega ei saa rahul olla.»

«Pean kõiki riigikogu liikmeid eranditult väga targaks,» toonitas Mäggi.

Seepeale kirjeldas Toomas Kivimägi, et Mäggi on sattunud riigikogus ka koduerakonna liikmete turmtule alla. Mart Helme (EKRE) ütles värskele ministrile: «Teid on valitsuse poolt tanki pandud.»

«Mul on hea meel, et oleme saanud koalitsiooni ja opositsiooni ühishääle selle probleemi lahendamiseks. Ma ei saa öelda, et kõik need lahendused, mis eelnõus on välja pakutud on kindlasti parimad,» lisas Mäggi. 

Igor Gräzin lisas, et seadusemuudatus lahendaks ehk ühe probleemi, aga looks juurde mitmeid teisi. Värske riigikogu liige Peep Aru (Reformierakond) märkis arutelu kokkuvõtteks, et parlamentarism on Eestis tõusufaasis. «Millised on teie järelmid tänasest istungist?» uuris ta ministrilt. Oma esimese istungi kokkuvõtteks tunnistas värske minister ausalt: «Siin seista on päris raske.»

Janek Mäggi riigikogus ametivannet andmas. 

FOTO: Liis Treimann

Täiendavat toetust sõja- ja okupatsioonikahjude heastamiseks, sh tagastatud pühakodade säilitamiseks ja taastamiseks on taotlenud Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) ja Eesti Apostlik-Õigeusu kirik (EAÕK). 

Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940ndatel omanikelt rahvuskultuuri seisukohalt olulisi sakraalehitisi, mis pärast aastakümnete pikkust sagedast väärkasutamist ja puudulikku hooldust tagastati omandireformi käigus seisundis, mis ohustab nende säilimist ja eesmärgipärast kasutamist. Nende objektide säilitamine ja taastamine nõuab usuühendustelt sageli üle jõu käivaid materiaalseid kulutusi, seisab rahandusministeeriumi seletuskirjas. 

EELK ja EAÕK on valitsusele esitanud taotlusi okupatsiooni käigus tekkinud varaliste kaotuste hüvitamiseks, mis tulenevad omandiõiguse rikkumisest. Nii on valitsusel tekkinud kirikutega keerukad vaidlused Niguliste kirikuhoone ja maa tagastamise asjus Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule ning Petseri kloostri hoonete ja maa kompenseerimise asjus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule.

Valitsuse seisukoht on, et pikaajalised omandivaidlused kirikutega tuleb lõpetada ning see on võimalik kokkulepete teel, makstes neile kantud kahjude hüvitamiseks ühekordset toetust. Kirikud on seejuures lubanud loobuda igasugustest varalistest taotlustest ja nõuetest, mis neil riigi vastu on tekkinud, sh on nad otsustanud loobuda sõjaeelsete pantkirjade ning sakraalvara ja kunstiteoste hüvitusnõuetest.

«Kindlasti ei ole sellise toetuse puhul tegemist okupatsioonivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamisega,» seisab eelnõu seletuskirjas. 

Tulenevalt rahvusvahelisest õigusest peab okupatsiooniga tekitatud kahju hüvitama okupant, mitte aga riik, kes okupatsiooni all kannatas. «Kavandatava seadusemuudatusega loob Eesti riik aluse toetuse andmiseks üksnes selleks, et üles näidata mõistmist kirikute suhtes okupantide poolt toime pandud ülekohtu suuruse ja ulatuse osas,» toonitatakse seletuskirjas. 

Valitsus saatis kirikutele raha eraldamise otsuse parlamenti ning enne vastava seaduse vastuvõtmist riigikogus kirikutele toetusi välja ei maksta. EAÕK toetuseks on planeeritud 1,2 miljonit ja EELK-le ligi 6,8 miljonit eurot. 

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses plaanitakse teha järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 11 punktid 1–4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 7 lõiget 11 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

«7) omandireformi käigus või selle tagajärjel kasutuseta jäänud ehitise või selle osa korrashoiu, lammutamise, saneerimise, elanike ümberasustamise või vastava tegevuse korraldamisega seotud kulude katteks;

8) toetuse andmiseks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele.».

Omandireformi läbiviimiseks, ent samuti muutustega kaasnevate negatiivsete mõjude ennetamiseks ja leevendamiseks moodustati Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond (ORF), millesse laekunud raha võidakse kasutada omandireformi käigus tekkivate tööhõive probleemide lahendamiseks, keskkonnakahjustuste likvideerimiseks, ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtluskeskkonna loomiseks, tagastamisele kuuluvate elamute üürnike ümberasustamiseks vajaliku elamispinna ehitamiseks ja muudeks seaduses loetletud otstarveteks, millest paljud on tänaseks oma aktuaalsuse kaotanud.

  • Täispikkuses seletuskirja saab lugeda SIIT. Eelnõu on ette valmistanud rahandusministeerium. 
Tagasi üles