Eesti Eurovisiooni perekond

Eurovisiooni Eesti fänniklubi Foto: Madis Sinivee

Enamik eestlasi istub teleka ette Eurovisiooni vaatama heal juhul konkursi finaali ajaks, kuid 22 eestlast elab ja hingab Eurovisiooni rütmis aasta ringi. Milline on olnud Eesti Eurovisiooni fänniklubi arvates läbi aegade kohutavaim eurologu ning millises riigis korraldus lonkab? Portugali sõitnud esindus heidab valgust klubi tegutsemise telgitagustesse.

Kui Eurovisioon 2001. aastal Eestis toimus, tuli välja, et on olemas rahvusvaheline fänniklubi, kes jaotub eri riikide vahel. «Saime kokku, mõtlesime, et teeme ära,» räägib üks liikmetest. «2004. aastal Istanbulis oli esimene kord, kui OGAE International (rahvusvaheline Eurovisiooni fänniklubi) meid vastu võttis. See on üks suur perekond,» kirjeldavad nad enda kogukonda. «Kui oled aastaid käinud, ei tunne inimesi mitte ainult Euroopast, vaid kogu maailmast. Saalis olles tunned, et kõik hingavad seda sama… kõik elavad selle nimel, et olla seal saalis.»

Eesti fänniklubis on praegu 22 aktiivset liiget, kellest 12 on sel aastal ka Portugalis. «Meid on nagu häid lambaid palju,» naeravad nad. Mõni pikaaegsem liige on käinud lausa 16 riigi Eurovisioonil. Kõige rohkem kiidavad fännid Rootsi võistluse korraldust. «2016 oli väga hea korraldus ja ka hea laulude aasta,» rõõmustavad nad. Samuti pälvib kiitust Viinis korraldatud lauluvõistlus, kus tunti end algusest peale teretulnuna. Kõige kehvemaks pakutakse Portugali korraldust: «Selle päästab imeline Lissaboni linn, aga korraldus natuke lonkab. Algusest peale on olnud palju segadust: mida, kuhu, kes,» loetlevad nad Lissabonis tekkinud olukordi. «Kehv kommunikatsioon. Fännina on selline asi kurnav.»