Graafik: Eesti sünnitajad on aina vanemad, beebid üha priskemad

FOTO: Elmo Riig / Sakala

  • Keskmine Eesti naine sünnitab oma esimese lapse 28-aastaselt.
  • Laste sünnid ei taastooda Eestis rahvast juba ligi veerandsada aastat.
  • Väga noorelt saadi emaks nõukogude ajal.
  • Iga viies laps tuleb tänapäeval Eestis ilmale keisrilõikega.

Viimase 25 aastaga on Eestis toimunud suured muutused: kasvanud on nii sünnitajate vanus kui ka uute ilmakodanike kaal ning varem nii haruldasest peresünnitusest on saanud uus normaalsus. Eesti viimaste aastate suurimaks probleemiks on aga saanud esiklaste sündimuse vähenemine.

Viimase 25 aastaga on Eestis toimunud olulised muudatused – kasvanud on nii sünnitajate vanus kui ka uute ilmakodanike kaal ning varem nii haruldasest peresünnitusest on saanud uus normaalsus.

«Sõjajärgses Euroopas tõusis sündimus järsult, toimus beebibuum. Kuna sõda põhjustas palju segadust inimeste eludes, siis seostatakse sündimuse tõusu edasi lükatud sündide toimumise ja sõjajärgse optimismiga,» rääkis Tartu ülikooli rahvastikuteadlane Mare Ainsaar.

Ka Eestis suurenes sündide arv pärast Teist maailmasõda, kuid see oli rahvastikuteadlase sõnul siiski suhteliselt väike võrreldes näiteks Ameerika kuulsa nn beebibuumiga.

Verinoored emad muutuvad haruldasemaks.

FOTO: Allan Triik, Maret Müür

Loe kõiki artikleid

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS

Loe ka neid

Tagasi üles