Haiglate liidu juht: tipphaiglate liitmist tasub kaaluda, kuid saatan peitub detailides

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Pärnu haiglajuhi Urmas Sule sõnul ei ole mõistlik, kui kõik Eesti haiglad alluksid ühele juhile.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Idee liita Eesti kolm tipphaiglat (Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikum ja Tallinna lastehaigla – toim)  tasub kaalumist ja on nii väikse rahvaarvu puhul põhjendatud, sest Eestis ei jagu kahele kõrgema etapi haiglale patsiente, leiab haiglate liidu juht Urmas Sule. Väärt ideele võivad aga saatuslikuks saada väiksed detailid.

«Eesti riik on väike ja meil ei ole tarku inimesi liiga palju ning ei tasu eeldada, et nad kõik asuvad parlamendis või valitsuses,» sõnas Pärnu haigla juht Urmas Sule, kes on ka haiglate liidu juht. Ta lisas, et head on kõik sellised algatused, mis tulevad alt üles ehk inimestelt, kes praktikas teavad, mida üks või teine asi tähendab.

«Meie riigi tugevus võikski  olla selles, et suudetakse välja valida mõistlik ettepanek ja seda siis toetada,» leidis Sule. Pärnu haigla juhi sõnul pole ta täpselt kursis kolme haigla liitmise projektiga, kuid see idee on Eesti oludes kaalumist väärt.

«Kui meil on Eestis üks ülikool, mis õpetab arste, ja elanikkonda on nii palju, et jaguks ühele ülikoolihaiglale, siis on ju täiesti loogiline samm, et (arsti – toim) õppe- ja teadustöö ning   kõige keerukamate patsientide ravi peaks ka olema kokku lepitud, mitte nii et Tartu ja Tallinn omavahel konkureerivad,» rääkis Sule.

Haiglajuhi sõnul on PERH ja kliinikum kogu aeg arutanud, kuidas ülikoolihaiglale Tartus tagada normaalne praktiseerimisbaas «Alla kolmandiku patsientidest liigub kliinikumi ja üle 2/3 läheb Tallinnasse,» tõdes Sule.

Haiglajuhi sõnul ei keela keegi ka praegu tipphaiglatel koostööd teha ja kokkuleppeid sõlmida. «Ma  saan aru, et nad on jõudnud sinnamaani, et kõige mõistlikum oleks teha üks ülikoolihaigla,» lisas Sule.

Saatuslikud detailid

Kuigi idee ühtse ülikoolihaigla moodustamiseks on igati loogiline ja kaalumist, kui mitte isegi elluviimist väärt, siis rõhutas Sule, et väga olulised on selle liitmise puhul detailid, aga neist on veel vara rääkida. «Nagu inglased ütlevad, kurat peitub detailides,» lisas ta.

Kuna Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikum on omavahel Eesti maakonnahaiglad võrgustamise käigus n-ö ära jaganud, siis võib suurhaiglate liitumisel tekkida olukord, kus kogu haiglavõrk hakkab alluma ühele juhile. «Selle koha pealt ma olen veendunud, et see mudel ei ole õige,» sõnas Sule. Ta lisas, et Eesti ei vaja sellist mudelit, kus kõik on ühest kohast juhitav.

Kogu tervishoiusüsteem vajab uuendamist

Sule sõnul on Eesti tervishoiuvõrgustik üsna hästi paigas, kuid sellega tuleb siiski edasi tegeleda. «Aga tervishoiuvõrgustik on ka perearstid, see, kus paiknevad kiirabibrigaadid ja kus peab olema 24/7 haiglaravi kättesaadav,» täpsustas ta. Samas tõdes haiglajuht, et teatud tervishoiuteenused liiguvad mujale. «Sellest ei ole pääsu,» tõdes Sule.

Ta tõi näiteks sünnitusosakondade sulgemise Põlva ja Valga haiglas. «See teema ei tõusetunud ju mitte tänavu kevadel, sellest on räägitud aastakümneid, et meie riigis tekib olukord, kus sünnitusosakonna mudel ei tööta,» sõnas Sule. Haiglajuhi sõnul ei ole võimalik osakonda üleval pidada, kui ei jagu piisavalt sünnitajaid. «Aga see absoluutselt ei tähenda, et inimesele ei peaks adekvaatset abi  andma,» lisas Sule.

Ühe haigla jagu patsiente

«Meditsiinihariduse võtmekoht on ülikoolihaigla, kus peavad piisavas mahus olema esindatud kõik arstlikud erialad, seal peab olema taristu õppe- ja teadustööks. Äärmiselt oluline on teeninduspiirkond, mis peab tagama kõigi olulisemate haiguste esindatuse õppe- ja teadustööks vajalikus mahus,» kirjutavad haiglajuhid ja arstid Eesti Arsti juhtkirjana avaldatud pöördumises.

Pöördumise koostajate sõnul on enamiku Euroopa ülikoolihaiglate teeninduspiirkonnas vähemalt miljon inimest. Eestile oleks seega paras üks, tervet riiki teenindav ülikoolihaigla.

Seda saaks teha praeguse kolme regionaalhaigla (Tartu Ülikooli kliinikum, Tallinna lastehaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla – toim) ühinemisel ühtsesse konsortsiumisse. Moodustuks üks ülikoolihaigla, millel oleks kaks linnakut: Tartus ja Tallinnas.

Tagasi üles