Siberis avati mälestusmärk eestlastele

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Verhne-Ussinski asula ülem Aleksandr Jekimov, 1949. aastal sinna küüditatud Mai-Ruth Kõrgend ja Kuno Raude peale mälestusmärgilt katte eemaldamist.
Verhne-Ussinski asula ülem Aleksandr Jekimov, 1949. aastal sinna küüditatud Mai-Ruth Kõrgend ja Kuno Raude peale mälestusmärgilt katte eemaldamist. Foto: Jaanus Piirsalu

Kuno Raude (77) täitis üleeile pikaaegse südamesoovi ja lubaduse oma vanaemale: ta avas Venemaal Siberis Verhne-Ussinskis mälestusmärgi seal oma viimse puhkepaiga leidnud 51-le küüditatud eestlasele.

«Ma olen väga tänulik teile, et te aitasite minu kauase unistuse ellu viia. Ma tänan teie vanemaid, kes aitasid eestlastel küüditamise üle elada,» ütles endine riigikogu liige Raude mälestusmärgi avamise tseremoonial Verhne-Ussinski kalmistul.

Mälestusmärk on pühendatud 1949. aasta märtsiküüditamise ajal Lääne-Virumaalt Lõuna-Siberisse Tuva piiri äärde, suurtest teedest eemal asuvasse endisesse vanausuliste asulasse viidud ja seal surnud eestlastele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles