Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega» arutlesid Postimehe ajakirjanikud Anna Põld, Evelyn Kaldoja ja Lauri Hussar Keskerakonna eetikakoodeksi üle, avaldades lootust, et soov puhastuda ei ole propagandistlik, vaid sellel on reaalselt tunnetatav tulemus.
Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar tõdes, et Keskerakond peab täna silmitsi seisma olukorraga, kus üsna tihti tõmmatakse erakonna ja sõna «korruptsioon» vahele võrdusmärk.
«Varem sai Keskerakond alati pugeda põhjenduse taha, et meie erakonna esimees on Edgar Savisaar, teda rünnatakse, ta on liiga tugev, sellepärast teda süüdistatakse kõikvõimalikes korruptiivsetes tegemistes,» rääkis ta. Pärast Savisaare kaitsekilbi kadumist peab partei Hussari sõnul leidma uusi lahendusi oma populaarsuse kasvatamiseks.
Kuigi Keskerakonna uut eetikakoodeksit, mille autor on eurosaadik Yana Toom, pole avalikkusega jagatud, ei saa peatoimetaja sõnul välistada, et selleks, et välistada igasuguste korruptsioonijuhtumite esinemist erakonnas, püütakse koodeksis ära reguleerida kõikvõimalikud juhtumid, mis poliitikul võivad ette tulla alates kinkekaartide saamiseks.
Postimehe välistoimetuse juhataja Evelyn Kaldoja lisas, et peamine on, et sellised eetikakoodeksid ei muutuks spinniks, millega tõmmatakse tähelepanu ära milleltki muult, mis on jälle halb ja ebaeetiline.
Ajakirjanikud märkisid saates, et näiteks ajakirjanduseetika on edukalt toiminud juba 20 aastat ja on reaalseks aluseks pressinõukogu tööle.
«Ma olen küll mõelnud, et mis võiks poliitikutele olla see eneseregulatsiooni mehhanism, mis ühel hetkel langetaks otsuse, kas eetikakoodeksit on järginud või mitte,» tõdes Hussar.
Postimehe ajakirjanik Anna Põld meenutas, et riigikogu eetikakoodeksist hakati elavamalt rääkima 2016. aastal, kui parlamendisaadik Dmitri Dmitrijev põhjustas autoavarii ja tal mõõdeti pärast õnnetust kriminaalne alkoholijoove. See lõi pretsedendi, kus inimesed hakkasid ütlema, et haarasid viinapudeli järele pärast õnnetust. Juhtum ajendas isegi seadust muutma, et karmim keeld oleks ka alkoholi tarvitamisel pärast liiklusõnnetust.
«Lõpetuseks tuleb vist tõdeda, et kõige parem riigikogu liikme eetikakoodeks on tema kõrge moraal ja tema eetilised tõekspidamised. See on kõige kindlam eetikakoodeks, aga kui seda on vähe, siis tulebki välja ajakirjanduse oluline roll juhtimaks tähelepanu sellele, mida poliitik on teinud valesti ja mida ta võiks teha paremini, et vastata ka avalikkuse ootustele,» sõnas Hussar.
Postimehe peatoimetaja lisas, et kui need inimesed, kes meid ja riiki juhivad, ei oska käituda, siis oleme probleemi ees, kus riigi usaldusväärsus kodanike silmis langeb. «Hea, et eetikaga tegeletakse, hea, et soov puhastuda on olemas, loodetavasti pole see silmakirjalik ja propagandistlik, vaid sellel on ka mingi selge ja tunnetatav positiivne tagajärg,» lausus ta.