Vene teadur: rünnak elujõuliste Baltimaade vastu tooks kaasa katastroofi (14)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa ja Valgevene ühisõppus Zapad 2017.
Venemaa ja Valgevene ühisõppus Zapad 2017. Foto: Sander Ilvest

Baltimaad on tõestanud oma elujõulisust riikidena ning igasugune rünnak nende vastu tooks kaasa katastroofilised tagajärjed, ütles Vene Teaduste Akadeemia Primakovi-nimelise maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi (IMEMO) teadur Sergei Utkin.

Balti riikide elujõulisust näitab nende suutlikkus pääseda Euroopa Liidu tuumikrühma – eurotsooni ja NATOsse ning nad mõjutavad seeläbi nende võimsate liitude otsuseid, ütles 31. mail algaval Lennart Meri konverentsil osalev Utkin usutluses BNSile.

«See teeb dialoogi nende riikidega tähtsamaks, kui see oleks siis, kui me räägiksime ainult suhete kahepoolsest mõõtmest,» sõnas IMEMO teadur. «Mis tahes rünnak nende vastu käivitaks selgelt katastroofilised stsenaariumid.»

Venemaa muretseb jätkuvalt venekeelse elanikkonna pärast Eestis ja Lätis ning Baltimaade hoiakute pärast Moskva suhtes, kuid need teemad ei ole uued ja neid on arutatud kauem kui veerand sajandit, lausus Utkin BNSile.

«Sama ajaperioodi jooksul ei ole nende murede püsimine takistanud Baltimaadel Venemaaga kauplemast ning paljusid Vene turiste võõrustamast,» ütles Moskvas tegutsev poliitikaanalüütik.

Tema sõnul on vastastikused sanktsioonid viimasel ajal poolte kaubandust mõjutanud, kuid see jätkub endiselt, sest äri püüab alati vältida olemasolevate kasumi teenimise võimaluste kaotust.

«Venemaa ja Baltimaade suhete jätkuva julgeolekustamise peatamine on rahvaste siiras vastastikune huvi ning saame näha, kas poliitikud on selleks tööks valmis,» lausus Utkin.

Tänavune mai lõpus ja juuni alguses toimuv Lennart Meri konverents «Järgmised sada aastat / The Next Hundred Years» on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale ja vaatleb tulevikku läbi minevikuprisma, tuues Eestisse taas Euroopa ja maailma juhtivad poliitmõtlejad ja tegevpoliitikud.

Esinejate seas on Eesti juurtega Austria president Alexander Van der Bellen ja Soome välisminister Timo Soini. Konverents algab avaliku arutelupaneeliga Tartu Ülikooli (TÜ) aulas 31. mail.

«Selleks, et muutustega paremini toime tulla ning tehnoloogiliselt arenenud inimkonnale parimat tulevikku kujundada, peame õppima minevikust ning neid õppetunde õigesti rakendama. Eesti sajas sünnipäev on sobiv hetk mineviku õppetundide üle järele mõelda nii regionaalses kui globaalses kontekstis,» ütles konverentsi korraldaja Riina Kaljurand.

Seekordse Lennart Meri konverentsi kinnitatud osalejate hulka kuuluvad USA armee Euroopa ülemjuhataja LtGen. Christopher Cavoli, Portugali kaitseminister José Alberto de Azeredo Lopes, USA asevälisminister Euroopa ja Euraasia küsimustes Wess Mitchell, McCaini instituudi direktor ja USA eriesindaja Ukraina läbirääkimistel Kurt Volker ning USA erukindral David H. Petraeus.

Euroopa Liidu ja NATO stabiilsus sõltuvad üha enam liikmesriikide ühtsusest, mida kolmandad riigid nii digitaalsete kui sõjaliste vahenditega õõnestada püüavad. Euroopas on suurenenud parem- ning vasakäärmuslus, populism, separatism, viha ja poliitiline võõrandumine. Poliitilist identiteeti kujundatakse nii konspiratsiooniteooriate kui jagatud väärtuste ja ideoloogiate baasil. Kiire poliitilise edu saavutamiseks kasutatakse nii oleviku kirjeldamisel kui ajaloo ümberkirjutamisel võltsuudiseid ja võltsajalugu. Üha vähem on võimalik toetuda demokraatia sisemisele loogikale ning kodanike võimele oma juhtidelt vastutust nõuda.

Eesti 100. sünnipäeva puhul teeb Lennart Meri konverents seekord väljasõidupäeva Tartusse. TÜ aulas toimub 31. mail avalik arutelu pealkirja all «The World in Turmoil: Where’s the Next Front?».

Konverentsi täpsema päevakavaga saab end kursis hoida Lennart Meri konverentsi kodulehel. Konverentsi põhitöö algab 1. juunil kell 17 ning lõpeb 3. juuni lõuna ajal. Toimumiskoht on Radisson Blu Sky hotell Tallinna kesklinnas. Töökeel on inglise keel ning osalemine kutsetega. Konverentsi saab jälgida veebiülekande kaudu konverentsi kodulehel.

Meedia akrediteering annab võimaluse jälgida kõiki plenaarsessioone. Hommiku- ja õhtusessioonid toimuvad Chatham House'i reegli järgi, neile on juurdepääs erikokkuleppel. Registreerumiseks tuleb täita online-vorm hiljemalt 20. maiks 2018.

Lennart Meri konverentsi korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koos Lennart Meri Sihtasutusega, toetavad kaitseministeerium, välisministeerium, NATO, BAE Systems, Konrad Adenaueri Sihtasutus, Hanwha, Nammo. Konverentsi meediapartner on uudisteagentuur BNS.

Kommentaarid (14)
Copy
Tagasi üles