Juhtkiri: loomaaiale kriitika asemel püsiv toetus!

FOTO: Urmas Nemvalts

Euroopa loomaaedade olukorda käsitlenud Briti loomakaitseorganisatsiooni Born Free raport kritiseeris teiste seas ka Tallinna loomaaia asukate elutingimusi.

Kuigi see aruanne lõhnab pigem äärmuslike eelarvamuste järele, võiks selle valguses siiski taas kord küsida: kelle mure peaks loomaaed olema? Ja kas me üldse oleme mõtestanud, kui tähtsat rolli täidavad loomaaiad praegusaja maailmas? Iga Tallinna loomaaia tavakülastaja saab ju aru, et liikide käsi ei käi ühtviisi hästi.

On asukaid – nagu näiteks elevandid ja leopardid –, kellele on ehitatud igati viisakad tingimused, ja neid, kelle eluruum ei kannata kriitikat. Kahtlemata mõistab seda ka loomaaed ise, olles mõnesse kohta, näiteks suurkiskjate puuride juurde, ka vastavad sildid välja pannud, mis ütlevad: tunnistame probleeme ja tegutseme vastavalt võimaluste avanemisele.

Meie, külastajad, laseme seda lugedes korjanduskasti rahatähe, kuid südames mõtleme – kas siis loomaaed ei vääriks tõesti enam maksumaksja eurosid kui meie ühekordne annetus? Kelle asi oleks, et rahakotirauad avaneksid ka riigi ja Tallinna linna tasandil?

Pealinna haldusalas olev loomaaed on paraku taas üks koht, kus ikka ja jälle ristuvad linna- ja riigivõimu poliitilised mõõgad. Kumbki jahib ses duellis punkte, aga nagu ikka, kannatab kokkuvõttes kõige rohkem see, kelle nimel võideldakse.

Nii on muutunud rahastamine üsna ebaselgeks, andmata aru, et seeläbi väljendatakse tegelikult mõistmatust ja hoolimatust. Tänapäeva loomaaed ei ole mingi meelelahutuslik laadaplats, kus näidatakse eksootilisi kurje elajaid. Loomaaia eesmärk on tegelda looduskaitse ja keskkonnaharidusega ehk siis olla pigem teaduskeskus.

Ja seda teed on loomulikult läinud ka Tallinna loomaaed. Loomaaiad on olnud päästjaks väljasuremisohus liikidele. Nii on näiteks Tallinna loomaaia üks enim kõneainet pakkunud rahvusvahelisi tegevusi olnud seotud Euroopa naaritsaga, kelle populatsioon asustati 2000. aastal Hiiumaale.

Loomaaia loodusringides ja eriekskursioonidel saavad kümned koolilapsed täiendavat keskkonnaalast haridust. Rääkimata sellest rõõmust ja teadmistest, mida kogevad igal aastal sajad tuhanded suured ja väikesed külastajad, olgu Eesti elanikud või turistid.

Loomaaias tehtav töö vajab ja väärib ühiskonnas laiemat tunnustust. Loomaaed tuleb poliitilistest tõmbetuultest välja tuua, kindlustades talle nii püsiva tegevustoetuse kui ka stabiilse investeeringuraha.

Tagasi üles