Jürgen Ligi üleelamised Tallinnas: buss surub ratturi poolriivates teelt välja, aga ametnikud peksavad segast

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Jürgen Ligi spordivõistlusel.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Jultunud bussijuht sõidab Tallinnas jalgratturist poolriivamisi mööda ning blokeerib tal sõidutee, kuid bussikoondis väidab, et sama numbriga liinibuss sõitis intsidendi ajal hoopis linna teises otsas, on pealinnas kaherattalist pedaalinud riigikogu liige Jürgen Ligi (RE) nördinud.

Ligi kirjutab Facebookis, et liinibuss sõitis temast Tallinnas Paldiski maanteel poolriivamisi mööda ilmselgelt meelega.

«Proovige sättida end rattaga tihedalt bussi kõrvale ja mõelge, kui ohtlik ja häiriv on, kui ta täiskiirusel liigub. Mõtlen maanteeratast, millega iga tõuge, kivi ja teeauk on kukkumise võimalus ja kus jalad on pedaalide küljes kinni,» kirjutab Ligi.

Pärast peatust tegi bussijuht täpselt sama uuesti ja kui Ligi järgmises peatuses juhile tolle ohtlikust käitumisest käeviipega märku andis, lasi sohver signaali, keeras rahvasaadikule põiki ette, peatus ja sundis teelt välja sõitma. 

«Kirjutasin Tallinna Autobussikoondisse esimest korda, kuigi see pole selle marsruudi esimene vägivald kahekümne aasta kohta. Sealt kahetseti mu läbielatut viisakalt, kirjeldati liiklusprobleeme Haabersti viadukti ehitamisel ja tõdeti, et see pidi olema mingi teine vedaja, see buss sõitnud neil sel ajal hoopis Männikul. Aga sealt ei näinud ma Männikule, mingeid liiklusprobleeme Paldiski maanteel polnud ja see oli selgelt linnaliin, sama bussimargi ja peatamisega iga posti juures,» meenutab Ligi.

Ta rõhutab, et tõsine harrastaja on distsiplineeritud, riietuse ja varustuse järgi lihtsalt tuvastatav ning ei taha mingeid probleeme kaasliiklejatega.

«Minagi olin kenasti servas. Aga seda testima minnes ajab autojuht kellegi kasvõi ootamatute takistuste või ehmatamise pärast varem või hiljem alla, ammugi kiusamise korral. Mäletada maksab sedagi, et rattur ei saa sama mugavalt pidurdada kui auto, eriti kuna peab käega suunda näitama, ja tal on igatpidi keerulisem kui pehmes toolis ja metallkastiga autojuhil,» kirjeldab Ligi ratturi olukorda liikluses.

«Kui ta riivab äärekive, kuhu suruti mind, kukub ta nende otsa või auto ette, kolmandat võimalust pole. Ta on ainult tung linnaliiklusest ohutult ja sõbralikult välja saada. Isegi signaalitamine on ratturile väga häiriv ja võib põhjustada sõiduvea. Nii et maksab selle tüütusega leppida,» soovitab ta.

Ligi sõnul ei taha ta olla Tallinna asjaajamise suhtes paranoiline, aga kui keegi ei tõesta eksisteerivat samasugust bussi sarnase numbriga teisest firmast inimesi samas kohas peatusest-peatuseni vedamas, ei usu ta autobussikoondise juttu.

«Meelde tahtsin jätta küll ka teise bussi nr 740 TAK, aga ei usu, et 330 xxx sai olla muud kui 330TAK. Too teine käitus kambajõmmina, pidi nägema mu tee blokeerimist eemalt, aga hiljem mööda sõites (kaarega küll) näitas omakorda signaalitamisega bussi üleolekut jalgrattast. Kui kellelgi on teisi andmeid, viirastusest nr 330xxx, jagagu. Ta ei saa tegutseda end karistamatult tundes,» kirjutab Ligi.

Tagasi üles