Harri esindaja, vandeadvokaat Karin Antsov peab seda ennekuulmatuks. "Lapsevanem ei saa volitada kolmandaid isikuid teostama alaealiste laste suhtes hooldusõigust. Muudatusi hooldusõiguses võib teha üksnes kohus ning vanem ei saa volitada hooldusõiguse teostamist kolmandale isikule," sõnas Antsov.
Notar Grünberg seisab jätkuvalt volikirja taga ning on seisukohal, et selle väljaandmine pole seadusega vastuolus. Mis piirini seda kasutada tohib, peab notari hinnangul otsustama see, kellele volikiri esitatakse.
Antsovi sõnul ei pea see, kellele volikiri antakse teadma seaduse nüansse. "Olen mõelnud selle peale, kas mõni notar on veel sellist volikirja koostanud ja kas seda volikirja on ka reaalselt kasutatud ja aktsepteeritud olukorras, kus vanematel on ühine hooldusõigus," arutles vandeadvokaat.
"Õiguse rakendaja peab paratamatult tundma ja järgima oma vastutusalas kehtivaid reegleid, sest ainult nii on võimalik välistada volituste kuritarvitamine," on aga Grünberg seisukohal. Tema ei muutnud enda sõnul hooldusõigust, vaid võimaldas lapsevanemal kasutada esindaja abi igapäevatoimingutes.
Harri esitas justiitsministeeriumile notari peale kaebuse pärast seda, kui Grünberg talle teatas, et tema volikirja kehtetuks tunnistada ei saa ning kui Harri tunneb, et tema või laste õigusi rikutatakse, peab ta pöörduma kohtusse.
Justiitsministeeriumi hinnangul võis notar üldvolikirja tõestamisel minna vastuollu perekonanseadusest tulenevate põhimõtetega, ent see selgub juurdluse käigus.
"Distsiplinaarmenetlus on käimas ja distsiplinaarkomisjon on kuulanud ära notari selgituse," sõnas justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa, kes ei saa enda sõnul käimasolevat menetlust sisuliselt kommenteerida.