/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2018/05/30/7871213t1h1ded.jpg)
Ehkki Euroopa Komisjoni eile avaldatud struktuurifondide eraldistest kaotab Eesti hinnanguliselt paarsada miljonit eurot, paistab Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood tulla meile soodne, sest saame liidust jätkuvalt rohkem raha, kui sinna ise maksumaksjana panustame.
Financial Times kirjutas, et eelarvekava näeb ette drastilist fondide ümberjagamist lõunamaadesse Kesk- ja Ida-Euroopa riikide arvel ning tegu on oluliselt suurema ümberjaotusega kui algul plaanitud kümme protsenti: Ungari, Tšehhi, Eesti ja Leedu peavad tõenäoliselt leppima 24 protsendi suuruste kärbetega.
Rahandusministeerium hindas struktuurivahendite toetuste vähenemist ootuspäraseks ja eelarvekava meile soodsaks – nädala lõpus avalikustatavad põllumajandustoetused tõotavad tulla meie põllumeestele positiivsed.
Kui eelmisel perioodil, aastatel 2014–2020 sai Eesti struktuurifondidest kokku 3,5 miljardit eurot, siis järgmiseks seitsme aastaks tegi Euroopa Komisjon ettepaneku eraldada 3,3 miljardit eurot (jooksevhindades – toim).
Struktuurivahendite eest on Eestis valmis ehitatud näiteks riigigümnaasiumid, hangitud uued Elroni rongid, tehtud juurdeehitus Põhja-Eesti regionaalhaiglale ja rajatud Tartu Ülikooli kliinikumi meditsiinilinnak.
Üldistades võib ELi eelarvest toetatavad tegevused jagada kolmeks: struktuurivahendid ehk ühtekuuluvuspoliitika (Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Sotsiaalfond), põllumajanduse ja maaelu arengu vahendid ning ühistegevus teaduse ja innovatsiooni arendamisel.
Struktuurivahendid on mõeldud majandusarengu taganttõukamiseks ja madalama elatustasemega piirkondade järeleaitamiseks. «Eesti kiire majandusareng tähendab ka vähem struktuurivahendeid,» selgitas rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Ott Heinapuu, lisades, et Eesti sai eelmisel eelarveperioodil ühtekuuluvuspoliitika toetusi erandina rohkem kui enamik liikmesriike.
Teine suur valdkond on põllumajanduse otsetoetused, maaelu areng ja kalandus. Eesti otsetoetused hektari kohta on märksa madalamad ELi keskmisest tasemest. Kuna Euroopa Komisjon on välja pakkunud, et otsetoetuste taseme ühtlustamist jätkatakse, toob see loodetavasti lisaraha Eesti põllumajanduse otsetoetuste eelarvesse.
«Hindame praegu, et põllumajanduse ja maaelu valdkond tervikuna järgmisel perioodil pigem võidab, aga igal juhul ei kaota euroraha,» lausus Heinapuu. Samas on Euroopa Komisjoni soov põllumajanduse valdkonna toetusi kogu liidus kärpida isegi kümme protsenti.
Ülejäänud kolmandikku kuulub muu hulgas ühistegevus teaduse ja innovatsiooni arendamisel ehk nn horisondi programmid. Selles on Eesti teadusasutused olnud ELi keskmisest edukamad. «Eestil on siin kindlasti potentsiaali senisest enam projektidele rahastust saada. Siin konkureerivad omavahel rahastusele projektid üle ELi. Jaotus liikmesriikide vahel ei ole ette määratud nagu struktuurivahendites või põllumajanduses, vaid rahastuse saavad parimad algatused,» lisas Heinapuu.
Heinapuu ütles, et seni avalikustatud ettepanekud kujutavad endast pika protsessi avalööki. Läbirääkimistel liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi vahel sündiv lõpptulemus erineb kindlasti Euroopa Komisjoni pakutust.
Euroopa Liidu 2021.–2027. aasta eelarveraamistiku vastuvõtmiseks on tarvis nii Euroopa Parlamendi heakskiitu kui ka kõigi liikmesriikide ühehäälset toetust.