Savisaare kohtuasja valguses: kes on varem kehva tervise tõttu kriminaalprotsessist pääsenud

Kalakuningas Paul Kärberg esimesel kohtuistungil mullu jaanuaris.

FOTO: Andras Kralla / Äripäev

Korruptsioonikuritegudes süüdistatud Edgar Savisaare kohtumenetluse lõpetamisega seoses tasub meenutada, et kohus on langetanud analoogilisi otsuseid korduvalt ka lähiminevikus. Alates 2011. aasta septembrist, mil parandamatu haigestumine kriminaalmenetlust välistavate asjaolude nimekirja lisati, on sellel alusel kriminaalmenetlusi kohtu poolt lõpetatud Eestis kümmekonnal korral. Kriminaalmenetluse saab enne kohtusse jõudmist samal alusel lõpetada ka prokuratuur.

Tänavu 29. märtsil jättis Tartu ringkonnakohus jõusse otsuse, millega Peipsi kalakuningana tuntud ettevõtja Paul Kärberg (IRL) pääses kehva tervise tõttu kohtu alt ja samas ka uuest ekspertiisist. Nimelt oli maakohus 31. jaanuaril lõpetanud menetluse Paul Kärbergi, OÜ Omedu Rand ja OÜ Peipus Fish süüdistustes seoses Kärbergi parandamatu haigestumisega.

Kohus põhjendas menetluse lõpetamist sellega, et Kärbergi kaitsjate taotluse peale tehtud kohtuarstliku ekspertiisi järgi ei võimalda Kärbergi tervislik seisund tal kohtuistungitel osaleda, anda ütlusi ega võimalikul süüdimõistmisel karistust kanda. Kohtu alt pääsesid ka temaga seotud firmad. 

Prokurör Marge Püss vaidlustas aga kriminaalmenetluse lõpetamise, sest tema hinnangul ei vastanud Kärbergi terviseekspertiis nõuetele ja talle tuleks määrata uus komisjoniline ekspertiis. Nimelt oli Püssi sõnul Kärbergi tervist hinnanud neljaliikmelises komisjonis vaid üks erialaspetsialist, ülejäänud olid üldarstid.

«Mina taotlesin komisjonilist erialaarstide ekspertiisi, sest tegemist on kitsa valdkonnaga, mida esindas praeguses komisjonis vaid üks inimene. Kohus seda taotlust ei rahuldanud,» ütles Püss. Seega sai ta vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist, kuid ka selle jättis Tartu ringkonnaohus täna rahuldamata.

Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium ei nõustunud maakohtu määruse vaidlustanud prokuratuuri seisukohaga ning leidis, et ekspertiisiakt vastab kehtestatud nõuetele. Selles on kolleegiumi hinnangul põhjalikult lahti kirjutatud uuringute kirjeldus, tulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse põhjendus, mille õigsuses ja põhjendatuses ei ole neil alust kahelda. 

Genotsiidis süüdistatud kohtualused

Samal aastal pääses kohtupingist 86-aastasena inimsusevastases kuriteos süüdistuse saanud Jaan Pähna.

Süüdistuse järgi aitas Pähna ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakonna operatiivvolinikuna töötades 1949. aasta veebruaris ja märtsis tuvastada 46 väljasaatmisele ja ümberasustamisele kuuluvat isikut. Ta kogus andmeid ja koostas 14 perekonna kohta salajased õiendid, mis olid aluseks nende väljasaatmisotsuse tegemisel. Välja saadeti Pähna tegevuse tulemusena 41 inimest. Sundasumisel suri Siberisse saadetutest kaheksa inimest.

Pähna suhtes viidi kokku läbi kolm kohtuarstlikku ekspertiisi, mis leidsid, et ta ei ole võimeline oma tervisliku seisundi tõttu osalema kohtuistungil ja viibima kinnipidamisasutuses. Kohtuarstliku ekspertiisi järgi oli süüdistatav sisuliselt voodihaige. Kui algselt oli kohus sunnitud menetlust jätkama, sest seadus kriminaalmenetlust tervislikel põhjusel lõpetada ei võimaldanud, siis 2011. aastal täiendati kriminaalmenetlust välistavate asjaolude loetelu punktiga 6 ehk parandamatu haigestumisega ja tema kohtuasi lõpetati.

Jaan Pähna suri 2012. aastal.

Sama saatus tabas genotsiidis ja tsiviilelanikuvastases ründes süüdistuse saanud 85-aastast Väino Pehki.

Pehki süüdistati selles, et ta okupatsioonivõimu esindajana 1949. aasta veebruaris ja märtsis tegi kindlaks 56 «kulakute» ja «natsionalistide» gruppi arvatud perekonna andmed, mis olid aluseks nende väljasaatmisotsuste tegemisel. Pehki tuvastatud isikutest õnnestus operatiivgrupil kinni võtta ja välja saata neli inimest.

Süüdistuse järgi osales Pehk ka isiklikult sama aasta märtsis kaheksa inimese kinni võtmises ja relvastatud valve all väljasaatmises. Kinni võetud perekonnad pandi rongile ja saadeti Eestist alaliselt välja ning asustati sunniviisiliselt ümber Novosibirski oblasti Severnõi rajooni Severnoje ja Tšebaki küladesse. Väljasaadetutel lubati Eestisse tagasi pöörduda 1957.–1958. aastal.

Süüdistatav Pehk ei ilmunud 2011. aasta novembris toimunud kohtuistungile, kuna viibis haiglas. Pehki suhtes viidi korduvalt läbi kohtuarstlik ekspertiis ja eksperdid jäid arvamuse juurde, et süüdistataval puudub prognoos paranemise suhtes. Tartu maakohus leidis 2012. aasta mais, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses Pehki parandamatu haigestumisega.

Võimuesindajaga vägivallatsenud mees

2016. aastal aastal lõpetas tollane Harju maakohtu kohtunik Helve Särgava kriminaalmenetluse Jüri suhtes, keda süüdistati ähvardamises, kehalises väärkohtlemises ja vägivallas võimuesindaja vastu.

Süüdistatava kaitsja esitas kohtule taotluse Jüri suhtes menetluse lõpetamiseks kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 199 lg 1 p 6 alusel, kuna kohtuistungi alguses ilmnes, et Jüri tervis on halvenenud, välja kutsutud kiirabi toimetas ta haiglasse.

PERHi haigusloo väljavõttes, kus kirjeldati süüdistatava haiguse kulgu (varasema peatrauma tõttu tekkinud kolju osteomüeliit, korduvad traumad, kukkumised, epileptilised krambihood, lülisamba operatsioon jm), leiti, et mees vajab korduvat operatsiooni. Pärast korduvaid operatsioone oli tema tervislik olukord jätkuvalt halb.

Kaitsja avaldas hinnangu, et Jüri puhul on tegemist eaka ja parandamatult haigestunud inimsega, kes ei ole võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. Sama seisukoha võttis ka prokurör, kes leidis, et Jüri vanust ja talle määratud diagnoosi arvestades on ravi korral ilmselt võimalik hoida tema tervislik seisund stabiilsena, kuid täielik paranemine on ebatõenäoline. Kohus otsustas süüdistatava vanust ja tervislikku seisundit arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

Vang vabastati keemiaravi tõttu karistuse kandmisest

2012. aastal otsustas Viru maakohus lõpetada kriminaalmenetluse varem vangis viibinud ja kolmel korral kriminaalkorras karistatud Vladimiri suhtes. Meest süüdistati süstemaatiliselt ja grupiviisiliselt sissetungimistega toimepandud vargustes.

Vaid paar kuud enne oli Tartu maakohus kolmeaastast vangistust kandnud Vladimiri vanglast vabastanud, kuna ta vajas keemiaravi. Tartu vangla meditsiiniosakonna juhataja tõdes, et kõik tema haigused kokku teevad prognoosi raskeks.

Kolm aastat hiljem, 2015. aastal mõisteti Vladimir koos kaaslasega uuesti süüdi korduvate korterisse sissemurdmiste ja varguste eest, sealhulgas ükskord kannatanu juuresolekul.

Vladimir sõlmis prokuratuuriga kokkuleppe, tunnistades oma süüd ja nõustudes aastase vangistusega. Möödunud aasta algul lükkas kohus tema vangistuse täitmisele pööramist haiguse ravimise tõttu kuue kuu võrra edasi. Mullu suvel sai nüüdseks 30-aastane Vladimir väärteokorras karistada varavastase süüteo eest.

2011. aastal novembris lõpetas Võru maakohus kriminaalmenetluse toona kõigest 25-aastase Mihkli suhtes, kuna too oli pärast õnnetust parandamatult haigestunud ja 100-protsendiliselt töövõimetuspensionär. Meest süüdistati avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga.

Tagasi üles