«Russofoobide nimekirja» 20 nimest on saanud avalikuks 14

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Toomas Hendrik Ilves

FOTO: Alexey Vitvitsky / Sputnik

Venemaa välisministeeriumi koostatud niinimetatud «russofoobide nimekirja» kantud 20 nimest on saanud avalikuks 14, reeglina on need inimesed oma nimekirja sattumisest ise teada andnud.

Esimesena jõudis avalikkuse ette, et sissesõidukeelu nimekirja on kantud Postimehe ajakirjanik Ainar Ruussaar.

Ka on nimekirjas Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves, poliitik Jevgeni Krištafovitš, vabaühenduste aktivist Sergei Metlev, Konsrvatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu aseesimees Urmas Reitelmann, riigikogu EKRE fraktsiooni liige Henn Põlluaas, Vabaerakonna esimees Andres Herkel, ajaloolane Igor Kopõtin, ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski, teadur Kalev Stoicescu, Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Dmitri Terepik, ajaloolane, hiljuti Eesti luureajaloo raamatu välja andnud Ivo Juurvee ja Eesti ukrainlaste ühingu juht Evhen Tsybulenko.

Välisminister Sven Mikser ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et nimekirjas on ka kolm endist valitsuse liiget, kuid ta ei nimetanud neid nimesid.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Grigore-Kalev Stoicescu.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Kalev Stoicescu andis enda nimekirjas olemisest teada läbi sotsiaalmeedia. «Mul polnud kavatsust külastada Venemaad, nüüd pole ka võimalust. Putinismi ja sovjeetluse kritiseerimine on Kremli arvates russofoobia. Mind see ei heiduta, pean endiselt lugu vene keelest ja kultuurist ning toredatest ehk ebasovjeetlikest vene inimestest. Ootan põnevusega russofiilide nimekirja,» kirjutas Stoicescu.

Erkki Bahovski

FOTO: Tairo Lutter

Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski kinnitas Postimehele, et ka temal on nüüd selline «austav tiitel» nagu russofoob. Bahovski ei oska täpselt arvata, et miks just teda sellise tiitliga pärjati. «Siin on juba viidatud võimalusele, et see nimekiri ei pea ilmtingimata olema sihitud nende inimeste vastu, kes on otseselt Venemaaga seotud või Venemaa vastu pidevalt sõna võtab, vaid see võibki olla meelega diskrimineeriv,» ütles Bahovski.

Samas tunnistas mees, et ei saa öelda, et poleks Venemaast üldse midagi kirjutanud või arvanud, kuid võrreldes teiste Venemaa inimestega, kes pidevalt Venemaal käivad, siis nii palju ta enda hinnangul sõna võtnud pole. «Teine tees on võib-olla see, et see ajakiri mille peatoimetaja ma olen (Diplomaatia - toim.) on pidevalt Venemaa kriitiline olnud, aga kindlasti mitte venelaste või venepärasuse vastu. Me räägime diplomaatiast, poliitikast ja sellest mis seostub Vene valitsuse poliitikaga,» kommenteeris Bahovski.

Andres Herkel.

FOTO: Erik Prozes

Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles rahvusringhäälingu uudisteportaalile, et tema on üks Eesti poliitikutest, kes pandi Venemaa poolt sissesõidukeelu saanute nimekirja.

«Jah, täna hommikul sain välisministeeriumist teate. Ei ole minu asi minna sellega kekkama, mis nimekirjas ma olen, aga vastab tõele,» ütles Herkel

Herkel ütles, et ilmselt sattus ta nimekirja oma varasema tegevusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees.

Urmas Reitelmann.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Kaitseliidus töötav EKRE liige Urmas Reitelmann teatas enda musta nimekirja kandmisest Facebooki vahendusel.

«Hääd kaasteelised! Sain just kõne Välisministeeriumist ning info, et puutin ei luba ka mind venemaale. Tunne on ülev,» teatas Reitelmann. (Kirjapilt muutmata - toim.)

Jevgeni Kristafovits.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Ka Krištafovitš teatas endale sissesõidukeelu kehtestamisest sotsiaalmeedias. «Välisministeeriumist helistati. Mina olen Kremli nimekirjas. See on kõige parem tunnustus, mida tšekistide võim oleks võinud mulle anda,» teatas Krištafovitš.

Sergei Metlev

FOTO: PEETER LANGOVITS / PM/SCANPIX

Ka Metlev teatas endale sissesõidukeelu kehtestamisest sotsiaalmeedias.

«Sain meie välisministeeriumilt teada, et Kreml on kandnud mind «pööraste russofoobide» sissesõidukeelu nimekirja, mis on vastuseks Eesti valitsuse otsusele keelata riiki sisenemine korruptsiooniga võidelnud juristi Sergei Magnitski tapjatel. See, et Kremli nomenklatuur nimetab russofoobiks venelast väärib eraldi uurimist, sest selle loogika järgi peaks ma ennast seest vihast ära põletama. Aga ma ei tee seda ning pean nimekirja kandmist hoopis tunnustuseks,» kirjutas Metlev.

Metlev märkis, et armastab oma emakeelt ja kultuuri ning demokraatliku Eesti Vabariigi kodaniku ja vaba ühiskonna toetajana loodan, Venemaa saab varsti vabaks ja puhkeb õitsema.

«See otsus on tunnustus, sest Kremli keeles on russofoobia mitte Venemaa ja venelaste vihkamine, vaid hoopis autoritaarse võimu vastu astumine. Minu puhul tähendab see Kremli-russofoobia järgmist: venekeelsete inimeste Eesti ja Euroopa kultuuriruumiga lõimumise toetamine, mille vastu kohalik Venemaa saatkond on alati võidelnud; Vene demokraatide toetamine; Eesti Vabariigi suveräänsuse ja sisemise rahu kaitsmine sekkumiste eest; Kremli sõjaka poliitika argumenteeritud kritiseerimine ja Venemaale Euroopa-tee otsimine. Jah, need teemad on olnud pea kümme aastat minule olulised ning nendega ma kindlasti jätkan!» kirjutas ta.

Ainar Ruussaar

FOTO: Tairo Lutter

Metlev tervitas oma postituses ka nimekirja kantud ajakirjanikku Ainar Ruussaart, kes oletas, et teda sinna pandi venekeelse ETV+ projekti arendamise eest.

«Ilmselt on nimekirjas veel väärikaid Eesti kodanikke, nagu Ainar. Inimlikult on mul ka veidi kahju, et Venemaale ma ei pääse, sest sügavalt isiklikel põhjustel oleks tahtnud seda tänavu teha. Aga küll ma veel jõuan, kui vaba Venemaa valitsus kutsub mind eraldi kutsega,» kirjutas Metlev.

Venemaa teatas eile, et kehtestas 20 «Eesti russofoobile» sissesõidukeelu.

Esimesena jõudis avalikkuse ette, et «Russofoobide» nimekirjas on Postimehe erikorrespondent Ainar Ruussaar.

«Üks põhjus võib olla see, et olin rahvusringhäälingus üks sõltumatu venekeelse kanali ETV+ käivitajaid ja ideolooge. Teine põhjus võib olla see, et tulin just Gruusiast ja Aserbaidžaanist, kust avaldasin mitu intervjuud Gruusia presidendi, Aserbaidžani opositsioonijuhi ja teistega, kes kõik rääkisid sellest, kuidas Venemaa on huvitatud olukorra destabiliseerimisest naaberriikides,» oletas Ruussaar.

Ajaloolane Igor Kopõtin.

FOTO: PEETER LANGOVITS / PM/SCANPIX

Samuti sai välisministeeriumist kõne ajaloolane Igor Kopõtin. 

«Mis siin arvata. Väga kurb on. Ühest küljest on imelik, et mina kui Vene päritolu inimene sinna sattusin. Ma muidugi pole Venemaal ise ammu käinud, aga sellegipoolest olid mul seal ajaloolasena huvid – arhiivid Moskvas, kus on päris palju materjale, mis puudutavad Eesti ajalugu ja sellest ma jäin nüüd ilma. Sugulased on mul küll ka Venemaal, aga nendega ma pole juba aastakümneid suhtlenud, sellest mul nüüd eriti kahju ei ole,» rääkis Kopõtin Postimehele.

Kopõtini sõnul pingestab seesugune üksteise vastu tegutsemine veel rohkem Eesti ja Venemaa suhteid ning viib Eesti-Vene konflikti isiklikule tasandile. «Nüüd ma tunnen küll ennast isiklikult solvatuna. Ilmselt Kremli jaoks olen ma märkimisväärne ideeline vastane,» ütles ajaloolane.

«See on kurbnaljakas, et olen Kremlile ohtlik, aga ju siis nii on. Ju siis Venemaa ei taha, et tuleksid sellised inimesed, kes mõistavad Vene hinge ja Vene küsimust. Eesti Vabariigis olid 1940. aastal esimesed, kes sattusid punaterrori ohvriks, Vene päritolu inimesed. Nad olid Nõukogude režiimile ohtlikud, sest nad tundsid ja said sellest süsteemist aru. Võib-olla saab siin mingeid paralleele tõmmata,» lisas Kopõtin.

Venemaa eilne samm oli vastus Eesti 29. märtsi otsusele keelata 49 Venemaa kodanikul riiki sisenemine seoses nn Magnitski juhtumiga. See on juba teine kord, kui Venemaa koostab Eestit puudutava musta nimekirja. Eelmine sissesõidukeelu saanute nimekiri koostati 2015. aastal vastuseks Euroopa sanktsioonidele.

"(Nimekirja pandud) 20 inimesest kolm on varasemalt kuulunud valitsuste koosseisu, aga mitte viimaste valitsuste koosseisu," lisas välisminister Sven Mikser tänasel valitsuse pressikonverentsil. Nimekirja lisatute nimesid minister avaldama ei soostunud. 

Tagasi üles