Kohus mõistis Eesti Energia kaevanduse kahe kaevuri surmas õigeks

Eesti Energia Kaevandustes töötanud peainsener Igor Agutin ja Vladimir Šalašinski kohtu all. Foto: Ilja Smirnov

Viru maakohus mõistis täna Enefit Kaevandused ASi ja selle kaks töötajat õigeks kahe kaevuri surmaga lõppenud õnnetuses, prokurör nõudis ettevõttelt 8 miljoni euro suurust karistust.

Eesti Energia tütarettevõtet Enefit Kaevandused esindanud vandeadvokaat Aivar Pilv teatas, et kohus tegi tema klientide suhtes, keda süüdistati tegevusetuse ning töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramisega kahe töötajate surma põhjustamises, õigeksmõistva otsuse.

Süüdistuse said lisaks ettevõttele ka selle töökeskkonna spetsialist Vladimir Šalašinski (63) ja nüüdseks endine peainsener Igor Agutin (53). Süüdistuse järgi pidid Agutin ja Šalašinski lähtuma oma tegevuses erinevatest töötervishoiu nõuetest ja tööohutust reguleerivatest õigusaktidest, ettevõtte sisedokumentidest, kuid ei taganud nende täitmise regulaarset kontrolli. See tõi 2015. aasta jaanuaris kahe kaevuri surma šurfi läbindamisel.

Surma põhjusena leidsid eksperdid šurfis äkki tekkinud tugeva tundmatu gaasi või auru, mida ei õnnestunud tuvastada vahetult pärast õnnetust ega ka järgnenud kohtueelses kriminaalmenetluses. Süüdistuses heideti Enefit Kaevandusele ette puudulikku riskianalüüsi ehk ebapiisavat kontrolli võimalike keemiliste ohutegurite ja looduslike gaaside võimaliku esinemise kohta kaevandusõhus.

«Süüdistatavad ja nende kaitsjad pidasid esitatud süüdistust põhjendamatuks, mis ei haaku tuvastatud faktiliste asjaolude ja kogutud tõenditega töökeskkonna ja ohutusnõuete järgimise kohta kaevanduses,» teatas Pilv.

Enefit Kaevandused ASi kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv selgitas, et kohtuliku uurimise käigus kontrolliti põhjalikult ja igakülgselt ettevõtte poolt eelnevalt kaevandustööde jaoks välja töötatud töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning ei tuvastatud nende eiramist ei õnnetusjuhtumi päeval ega ka sellele eelnevalt ja järgnevalt. Ettevõtte riskianalüüs tagas  kõikide kaevandusõhus esineda võivate gaaside ja aurude kontrollimise ning töötajatele olid tagatud vajalikud kaitsevahendid.

Advokaat selgitas kirjas, et ettevõttele esitatud süüdistus eeldab põhjuslikku seose olemasolu ettevõtte ja tema töötajate tegevuse või tegevusetuse ning tekkinud tagajärje vahel. Pilve arvates näitas kaitsjate esitatud tõendite analüüs, et sellist põhjuslikku seost süüdistatavate väidetava tegevusetuse ja kahetsusväärse õnnetusjuhtumi vahel ei esinenud.

Kohus nõustus kaitsjatega ning tugines tänases kohtuotsuses lisaks eeltoodule  õnnetusjuhtumi tekkemehhanismi tuvastamatusele. Pilve arvates on tähelepanuväärne ka asjaolu, et ettevõtte poolt pärast õnnetusjuhtumit läbiviidud erinevad uuringud ja katsed ei võimaldanud tuvastada, mis oli ühekordselt šurfis ootamatult tekkinud tugevatoimelise gaasi või auru tekkepõhjus ja millise ainega oli tegemist.

«Vaatamata esitatud süüdistuse põhjendamatusele ja vaidlustamisele on Enefit Kaevandused kohtuväliselt täitnud kannatanute perekondadele kollektiivlepingust tulenevad hüvitise maksmise kohustused ja kokku leppinud kannatanute lastele igakuise toetuse maksmise. Ettevõte jätkab nende kokkulepete täitmist sõltumata õigeksmõistvast kohtuotsusest,» lisas Pilv.

Kohus mõistis riigilt süüdistatavate kasuks välja ka advokaadi õigusabikulud.

Kohus: kuritegu ei tuvastatud

Kohtu selgitusel mõisteti kõik süüalused õigeks kuriteo tuvastamatuse tõttu.

«Kannatanute surma fakt on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud ja selles osas puudub vaidlus. Lisaks surma fakti tõendamisele on kriminaalasjas äärmusliku tähendusega küsimus surma saabumise põhjuse kohta ja sellest tulenevalt surmaga lõppenud tööõnnetuse tekkemehhanismi kohta,» selgitas kohus.

Kohtu põhjenduse järgi ei ole võimalik juhul, kui surma saabumise põhjust ei ole teada, tuvastada surmafakti ja isiku teo või tegevusetuse vahelist seost. Surma saabumise põhjuse tuvastamata jätmise korral ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas süüdistuses formuleeritud juurdemõeldava teo puhul oleks tagajärg ehk surm saabumata või tagajärjed oleksid vähemalt kergemad. «Teisisõnu, kui surma põhjus ei ole teada, pole võimalik ette kirjutada ja juurde mõelda, mida süüdistatav peaks tegema kannatanute surma vältimiseks,» märkis kohus. Surma põhjuse väljaselgitamiseks olid uuritud surnu ekspertiisiaktid ja ekspert oli kohtuistungil üle kuulatud.

Kohtuliku arutamise käigus ei saadud tõendeid, mille alusel saaks jõuda järeldusele, et kannatanute surma saabumine oleks võimalik muul põhjusel – näiteks haigestumise, trauma, toidumürgistuse tõttu. Menetlusosalised ei ole kohtule esitanud tõsiseltvõetavaid andmeid, mis võiksid seada eksperdi arvamuse kahtluse alla ja asuda seisukohale, et kannatanute surma saabumine ei ole välistatud ka muude asjaolude tõttu. Kohus ise selliseid andmeid kohtuliku arutamise käigus tuvastanud ei ole.

Kohus märgib, et tegelikult ei ole välistatud äge surma saabumine gaaside või aurude segust või segudest või ainete ühendist või ühenditest. Aine ise ja selle koostis ei ole tuvastatud ega käesoleva kriminaalasja raames tuvastatav.

Kohus märgib, et küsimuse lahendamine, millis(t)e ain(et)ega mürgistuse tõttu saabus kannatanute surm, ei ole käesolevas asjas võimalik kohtutoksikoloogi ja/või kohtukeemiku kaasamiseta, millele osutas kohtuekspert ülekuulamise käigus kohtuistungil. Menetleja ise, olgugi see uurija, prokurör või kohus, ei saa hakata lahendama eriteadmisi kasutamist vajavaid faktilisi probleeme, hakata valima, kas üks või teine gaas, aine, ühend sobib või ei sobi oma mõju poolest lahangu käigus avastatud pildile. Kohtutoksikoloog või kohtukeemik ei olnud menetluse käigus asjasse kaasatud.

Eeskätt märgib kohus, et kriminaalasja peamine faktoloogiline probleem pole mitte niivõrd see, et tuvastamata on kannatanute surma põhjustanud gaas, aine, ühend, kuigi sellelgi on õnnetuse tekkemehhanismi väljaselgitamisel oma tähendus.

Kohtuliku arutamise käigus on kohus ja menetlusosalised saanud põhjalikult teada  kaevanduse töö üldpõhimõtetest, režiimidest, tööde liikidest, isikute kohustustest,  tööülesannete jagamistest, erinevate isikute vastutuse mahtudest, dokumentatsioonist ja muudest.

Kriminaalmenetluse käigus ei olnud kindlaks tehtud, milline oli tööõnnetuse tekkemehhanism – kuidas, millal, millised gaasid, ained-ühendid liikusid – kui üldse liikusid – šurfis ja strekkides enne kannatanute kaldšurfi saabumist, sinna saabumisel, seal oleku ajal. Mõju osutanud aine ei ole tuvastatud, samuti ei ole kindlaks tehtud, mis ajal, millistel asjaoludel, kus kohas osutas aine kannatanutele oma mõju, kas see juhtus kaldšurfi sees või aine hakkas mõjuma kaldšurfi jalami juures või hoopis muus kohas ehk kannatanud said aine sisse hingata juba varem muus kohas, kas kohe töökohale saabumisel või teatud aja möödudes, kas aine õhku sattumine toimus portsuga ehk ühe korraga või vähestes kogumis  ja millise ajavahemiku käigus.

Kohus selgitab, et tööõnnetuse tekkemehhanismi väljaselgitamine on äärmiselt vajalik selleks, et saaks vastata küsimusele – kas süüdistatavad jätsid oma hoolsuskohustuse täitmata, mille tõttu saabus kannatanute surm. 

Kohus märgib, et tööõnnetuse tekkemehhanismi kindlaks tegemise tähtsusele on nii ava- kui ka kaitsekõnedes osutanud kaitsjad. Kohus peab tõdema, et süüdistaja ei ole kohtule pakkunud versiooni tööõnnetuse tekkemehhanismi kohta, rääkimata väidetavalt tuvastamist leidnud tööõnnetuse tekkemehhanismi skeemist. Kuna süüdistajale endale ei ole teada, milline on tööõnnetuse tekkemehhanism, siis ongi tulemusena peaaegu samasugune süüdistuse tekst kõigile kolmele süüdistatavale, kus on koos kõikvõimalikud rikkumised – alates redelist ja mäemeistri kontrollkäigust kuni riskianalüüsini.

Kohus peab tõdema, et andmed surnukehade avastamise kohta, samuti avastamise ajal  fikseeritud olustik ei anna kohtule informatsiooni, mille alusel saaks tuvastada tööõnnetuse tekkemehhanismi asjaolusid. Nende andmetega kinnitatakse kohtuarst-eksperdi arvamus surma saabumise aja, fakti kohta, samuti surma põhjuse kohta.

Arvestades kohtule kaitsjate ja prokuröri esitatud tõendeid, millele on kohus oma hinnangu andnud, jõuab kohus lõplikule järeldusele, et süüdistatavatele esitatud süüdistus ei leidnud kohtus kinnitamist ja kõik süüdistatavad kuuluvad õigeksmõistmisele kuriteo tuvastamatuse tõttu.

«Nimetatud juhul hüüdis õnnetus tulles ja hoolsa käitumise korral oleks võinud seda vältida,» sõnas prokurör Sigrid Nurm varasemalt. Prokuröri arvates püüdis kaevandusettevõte tööohutuselt kokkuhoiuga suurendada oma kasumit, seades ohtu inimesi, kes talle seda kasumit toodavad.

Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul.

Mõistatuslik gaas

Mõistatuslik juhtum leidis Estonia kaevanduses aset 2015. aasta 29. jaanuaril, kui põlevkiviettevõte − toonase nimega Eesti Energia Kaevandused (praegu Enefit Kaevandused) − andis teada, et allmaakaevanduses on leitud kahe kaevuri surnukeha, kirjutas Põhjarannik.

Läbindajaid ehk kaevurid Igor Sannikovi (37) ja Nikolai Ivanovi (38) hakati otsima, kui nad neljapäeva õhtul vahetuse lõppedes maa alt välja ei tulnud. Nende vahetus algas hommikul kell 8 ning lõppes samal päeval kell 17.30. Juba toona oletati, et mehed võisid gaasi tõttu surra.

Järgnenud uurimine ning kohtuekspertiis tuvastasid, et mehed hukkusidki mürgistuse tagajärjel. Ent millesse täpselt, seda ei teatud. Kriminaalasja materjalidest nähtus, et surma põhjustas tuvastamata gaas või aur.

«Üks põhjus, miks ei õnnestunud täpselt surma põhjustanud gaasi määratleda, võib olla see, et hukkunud leiti liiga hilja pärast traagilist juhtumit,» sõnas Viru ringkonnaprokurör Sigrid Nurm.

Kõik kolm süüalust keeldusid kohtueelsel menetlusel ütluste andmisest.